Kilplutiklased

Kilplutiklased (Pentatomidae) on sugukond lutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivad vinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntud taimekahjurid. Nad võivad elada nii kõrrelistel, marjadel, puudel ja põõsastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult ühel kindlal taimeliigil. Kuid leidub ka röövtoidulisi vorme, kelle peamisteks toiduobjektideks on teiste putukate vastsed.

Kilplutiklased
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Nokalised Hemiptera
Alamselts	Lutikalised Heteroptera
Infraselts	Pentatomomorpha
Ülemsugukond	Pentatomoidea
Sugukond	Kilplutiklased Pentatomidae Leach, 1815

Valmikud on erinevat värvi (peamiselt rohelised ja pruunid toonid) ja nende värv võib ka aja jooksul muutuda. Kilplutiklased on vaegmoondega.

Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid.

Alamsugukonnad

• Aphylinae
• Asopinae
• Cyrtocorinae
• Discocephalinae
• Edessinae
• Pentatominae
• Phyllocephalinae
• Podopinae
• Serbaninae
• Stirotarsinae

Pildigalerii

• 
  Acrosternum heegeri
• 
  Eurydema oleracea
• 
  Pentatoma rufipes
• 
  Rhaphigaster nebulosa
• 
  Nezara virdula
• 
  Graphosoma lineatum
• 
  Picromerus bidens
• 
  Carpocoris purpureipennis