Penrhyn
Penrhyn (ka Tongareva, Māngarongaro, Hararanga ja Te Pitaka) on atoll Polüneesias, üks Cooki saartest.
Atoll on Cooki saartest põhjapoolseim, maismaapindalaga 9,8 ruutkilomeetrit. Atolli läbimõõt on 77 km ja selle keskel oleva laguuni pindala 233 ruutkilomeetrit. Saare kõrgeim tipp on veidi alla 5 meetri üle merepinna, mistõttu on Penrhyn Cooki saartest kõige rohkem ohustatud kliimamuutusest tingitud merevee taseme tõusust. Atollis on 53 laidu, neist 18 on suuremad: Tokerau, Painko, Ruahara, Takuua, Veseru, Tuirai, Pokerekere, Kavea, Temata, Patanga, Tepuka, Ahu a Miria, Atutahi, Moturakina, Atiati, Mangarongaro, Moananui, Matunga, Tekasi.
Saarel elas 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 226 inimest, kes elavad kahes külas Moananui ja Pokerekere laiul.
Arvatakse, et Penrhyni asustasid polüneeslased umbes 10. sajandil. Eurooplaste jaoks avastas saare 1788. aastal briti laeva Lady Penrhyn meeskond kapten William Cropton Leveri juhtimisel. Aprillis 1815 külastas prikil Rjurik saart Otto von Kotzebue. 1853. aastal jooksis Mangarongaro saare juures karile prikk Chatham, mille meeskond jäi atollile mõneks ajaks elama. Üks laevapere liige, kaupmees Edward Henry Lamont andis 1867. aastal välja teose "Wild Life Among the Pacific Islanders", mis kirjeldab pärismaalaste kombeid ja elu. 1854. aastal jõudsid saarele esimesed misjonärid. 1864. aastal jäi atoll peaaegu inimtühjaks kui Peruu orjakaupmehed alates 1862. aastast umbes 1000 inimest pettusega Lõuna-Ameerikasse orjaks viisid.[1] 1890. aastal külastas Penrhyni kirjanik Robert Louis Stevenson oma perega. 1942 saabusid Penrhynile USA sõjaväelased, kes ehitasid sinna pommituslennukite lennuraja ja varustusbaasi. USA sõjavägi lahkus 30. septembril 1946.
1901. aastast kuulub saar Uus-Meremaale.
Saarel räägitakse maoori keelele lähedase rarotonga keele tongareva murret, mida on peetud ka eraldi tongareva keeleks.
Penrhyn annab välja oma postmarke.
Viited muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Penrhyn |