Paul-Jacques-Aimé Baudry

Prantsusmaa maalikunstnik

Paul-Jacques-Aimé Baudry (7. november 1828  – 17. jaanuar 1886) oli prantsuse maalikunstnik.

Paul-Jacques-Aimé Baudry
Paul Baudry 1862.jpg
Sünniaeg 7. november 1828
Sünnikoht La Roche-sur-Yon, Vendée departemang
Surmaaeg 17. jaanuar 1886 (57-aastaselt)
Surmakoht Pariis
Tegevusala maalikunst
Kunsti õppinud École des Beaux-Arts
"Charlotte Corday pärast Marati mõrva", 1861, Nantes' Kaunite Kunstide Muuseum

ElukäikRedigeeri

Baudry sündis 1828. aastal Vendée departemangus La Roche-sur-Yonis. Ta õppis kunsti Michel Martin Drollingi käe all ja astus 1845 École des Beaux-Arts'i[1] 1850. aastal võitis ta teose "Araxese kaldalt leitud Zenobia" eest Prix de Rome.[2]

1857. aastal eksponeeritud tema "Leda", "Püha Ristija Johannes" ja "Beuli portree" said sel aastal esimese preemia. Kogu selle varajase perioodi jooksul valis Baudry tavaliselt mütoloogilisi või väljamõeldud teemasid, millest üks tähelepanuväärsemaid oli "Pärl ja Laine" (1862).

Ainult üks kord tegi ta ajaloolist pilti, "Charlotte Corday pärast Marati mõrva" (1861); ja naasis kohe eelistatult endistele teemadele maalides oma aja kuulsate meeste portreesid: Guizot, Charles Garnier, Edmond About.[2][3]

Baudry mainet kroonisid teosed tema seinamaalingud, mis näitavad rohket kujutlusvõimet ja kõrget kunstilist värvitunnetust, nagu võib näha Pariisi kassatsioonikohtu freskodel, Chantilly lossis, mõnedes eramutes Hôtel Fouldis ja Hôtel Paivabutis ning ennekõike Palais Garnieri fuajee kaunistustes. Need, kokku üle kolmekümne maali ning nende seas tantsust ja muusikast kujundlikud kompositsioonid, hõivasid kunstniku loominguperioodist kümme aastat.

Baudry oli Académie des Beaux-Arts liige.

Baudry suri Pariisis 1886. aastal. [2]

PärandRedigeeri

Kaks tema kolleegi, Paul Dubois ja Marius Jean Mercié, koostöös tema venna, arhitekt Baudryga, püstitasid tema hauasamba Pariisi Père-Lachaise'i kalmistule (1890). [2]

Baudry kuju La Roche-sur-Yonis (1897) valmistas Jean-Léon Gérôme.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Grunchec 1985, lk 147.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Chisholm 1911.
  3. Larousse, Pierre (1869). Grand Dictionnaire Universel [du XIXe Siecle Francais: A-Z 1805-76]. France: Administration du Grand dictionnaire universel. lk 117.