Patjala kalmistu

Patjala kalmistu on kalmistu Palamuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Patjala külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

Patjala kalmistu tee vanalt Painküla-Kassinurme teelt.
Foto: Robert Treufeldt, 7. aprill 2016
Patjala kalmistu algne peavärav.
Foto: Robert Treufeldt, 7. aprill 2016
Vanem hauatähis Patjala kalmistul.
Foto: Robert Treufeldt, 7. aprill 2016
Lõunavaade uuest külgväravast Patjala kalmistule.
Foto: Robert Treufeldt, 7. aprill 2016
Kirdevaade Patjala kalmistu keskteele. Ees on August Jürgensoni haud.
Foto: Robert Treufeldt, 7. aprill 2016

Nimi muuda

Patjala kalmistu on eri aegadel tuntud ka teiste nimede all. Talu järgi on selle nimi olnud ka "Egliko" või "Ägliku", hiljem on kasutatud ka "Ädliku"[1] nime. Nime osana on kasutatud nii "talu kalmistu" kui ka lihtsalt "kalmistu".

Ajalugu muuda

Kalmistu asub Palamuse kihelkonna serval vastu Laiuse kihelkonda. Kaugus kihelkonnakeskusest ja selle kalmistust Palamusel oli arvatavasti üks põhjus, miks Ägliku II talu peremees Tõnu Jürgenson rajas umbes 1900. aasta paiku oma talu maadele kalmistu.

Teine põhjus oli halb läbisaamine Palamuse luteri koguduse saksameelse õpetaja Burchard Sielmanniga:

"Teise, lõunapoolse Ädliku taluga on seotud väike kohalik baptistide surnuaed, mis paikneb suurte puude varjus, Kassinurme mägede kirdetipus. Ühe sellest talust pärineva inimese jutustuse järgi sattusid selle talu elanikud oma usuliste tõekspidamiste ja talituste tõttu vastuollu Palamuse saksa soost kirikuõpetajaga. Selle tõttu tuligi neil rajada kodu ligidale oma pereliikmetele eraldi surnuaed".[2]

Kalmistut kasutas kinkelepingu alusel[3] Tartu Peeteli Baptistikoguduse kohalik haru. Ametlikult oli see edasi Ägliku II talu osa.

Pärast 1940. aastat kalmistu arvatavasti riigistati ning see toimis avaliku kalmistuna. Praeguseks on kalmistule teadaolevalt maetud umbes 100 lahkunut.

Kirjeldus muuda

Kalmistu algne pindala oli umbes 0,32 ha.[4] Tänapäeval kasutatakse matmiseks umbes 0,14 ha suurust ala. Mälestise kaitsevöönd on umbes 0,33 ha[5], kuid selle piirid ei kattu algse kalmistualaga.

Tänapäeval hooldab kalmistut Jõgeva vald.

Kalmistule maetuid muuda

  • 1929 – August Jürgenson (1870–1929), Tõnu Jürgensoni poeg

Viited muuda

  1. "Jõgeva vald Ädliku kalmistu". Jõgevamaa Hooneregister. Eesti Rahvusarhiiv, LVMA 767JO-3-149
  2. Arvi Liiva. "Kalevipoja sängi ümbrus pole farmile sobiv koht". Vooremaa, 24. aprill 2008. Lk 2
  3. Pärimistunnistus Ägliku II talu kinnistutoimikus. Eesti Rahvusarhiiv, EAA 2381-2-7946
  4. Tartumaal, Kaarepera vallas Kaarepera mõisa järele oleva talumaakoha Ägliku nr. 2 /kinn. nr. 2361/ plaan, pääle talumaakoha Sopi nr 49 eraldamist. 25. oktoober 1938. Eesti Rahvusarhiiv, ERA T3-19-5284
  5. Kultuurimälestis nr 5826 "Patjala kalmistu"

Kirjandus muuda

  • "Palamuse". // "Tartumaa". Eesti I. Tartu 1925. Lk 351
  • Taavi Pae. "Ädliku (Patjala) kalmistu". // "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused". Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Arvi Liiva. "Kalevipoja sängi ümbrus pole farmile sobiv koht". Vooremaa, 24. aprill 2008. Lk 2
  • Tiina Tuulik. "Oma kodu, oma maa sümbolid – talukalmistud Eestis". Tuna, 3/ 2018. Lk 32
  • Robert Treufeldt. "Ühest vähetuntud nähtusest eesti kalmistukultuuris". Maaleht nr 43, 27. oktoober 2022. Lk 36–37

Välislingid muuda