Pati mõis
Pati mõis (saksa keeles Pattenhof) oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas.[1] Tänapäeval asub mõisasüda Pärnu maakonnas Saarde vallas Leipste külas.
Ajalugu muuda
Varasem ajalugu muuda
Mõisat on esimest korda mainitud XVII sajandil.[1] 1681. aastal oli see 3 3/4 adramaa suurune valdus.[2] Reduktsiooni käigus langes mõis riigile, kroonumõisana on seda nimetatud 1688. aastal. See allus siis Karksi mõisale ja oli panditud Pärnu maakohtu assessorile Georg Preisile (1657−1743).[3]
Pati riigimõis 1724−1919 muuda
1724. aastal oli mõis renditud kreisinotar Johann Christopher Clannerile (suri u 1725).[4] Pärast tema surma lubati vakantseks jäänud mõis kapten ja kreisikomissar Gustav Arved Bayer von Weissfeldtile (pärast 1688−1757).[5] Tema nimel oli see 1731.[6] ja 1744. aastal.[7] Tema surma järel oli see 1758. aastal rendil tema poja kreisikomissar Carl Johann Bayer von Weissfeldti (1716−?) käes.[8] 1765. aastal oli see tema noorem venna Christoph Gustav Bayer von Weissfeldti (1737−1808) valduses.[9] 1804. aastal on rentnikuna nimetatud rittmeister Andreas Anton Gustav von Engelhardti.[10] 1805. aastal oli valdajaks kapteniproua von Fischer.[11] 1814. aastal omandas kuueks aastaks rendiõiguse Johann Philipp Gerstfeldt (1792−1872). Tema nimel oli see veel 1818. aastal. 1817. aastal anti see keisri ukaasiga 12 aastaks tasuta rendile viitseadmiral Friedrich Wilhelm von Lohmannile (1753−1822), kelle leping pidi jõustuma aastal 1820 ja kehtima kuni 1832. aastani.[12] See oli tema nimel veel 1825. aastal, ehkki ta oli siis juba surnud.[13] 1861. aastal oli rendivaldajaks Pärnu linna vasksepp Johann Friedrich Giercke (1813−1879).[14] Alates 1864. aastast oli mõis eestlaste käes rendil. Esimene rentnik oli Hendrik Kull, seejärel Abja vallasekretär Hendrik Leibus.[15] 1900. aastal oli rentnikuks Karl (Kaarel) Talts Kilingist; tema rendileping pidi kehtima 1905. aastani.[16] Lepingut temaga pikendati, sest rentnik oli ta veel 1909. aastal ja lepingu lõpptähtaeg oli 1917. aasta.[17]
Mõisaansambel muuda
Häärber on hävinud, selle asemele ehitati juba 1920. aastatel asundustalu. Peamiselt puidust kõrvalhooned on samuti hävinud. Park oli lihtne puistu, millest 1970. aastatel oli alles vaid üksikuid puid.[18]
Varia muuda
1909. aastal sündis mõisas poliitik ja põllumajandusteadlane Elmar Järvesoo, kelle isa Karl Gerberson (eestistatult Järvesoo) oli alates 1905. aastast mõisa allrentnik (Sub-Arrendator).
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Pati mõis - 1407 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 327.
- ↑ LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55, L 15p.
- ↑ RGADA, f. 274, n. 1, s. 182/2, L 107.
- ↑ EAA, f. 567, n. 3, s. 151, L 12.
- ↑ RGADA, f. 274, n. 1, s. 193, L 159.
- ↑ RGADA, f. 274, n. 1, s. 215/2, L 197.
- ↑ RGADA, f. 274, n. 1, s. 243/3, L 262.
- ↑ EAA, f. 957, n. 2, s. 21, L 25.
- ↑ EAA, f. 1281, n. 3, s. 3, L 71.
- ↑ EAA, f. 567, n. 2, s. 945, L 1p.
- ↑ LAB, f. 25, Ms. 154a, L 15.
- ↑ LAB, f. 25, Ms. 154g. Pagineerimata.
- ↑ Sivers, Jegor von. Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei, 1863, lk 108-109.
- ↑ Pärnumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. A. Tammekann, toim. J. Kõpp, Edg. Kant. − Eesti IV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930, lk 510.
- ↑ Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 187.
- ↑ Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 738.
- ↑ ERA, f. T-76, n. 1, s. 3211, L 116 [1].
Kirjandus muuda
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 435.
- Pärnumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. A. Tammekann, toim. J. Kõpp, Edg. Kant. − Eesti IV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. Lk 510 [2].