Palsmane vald
Palsmane vald (läti keeles Palsmanes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Grundzāle, Launkalne, Variņi, Bilska ja Vireši vallaga.
Palsmane vald | |
---|---|
läti Palsmanes pagasts | |
Pindala: 99,53 km² | |
Elanikke: 808 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 8,1 in/km² | |
Keskus: Palsmane | |
Valla pindala on 100 km². 2016. aasta seisuga elas seal 911 inimest.[2] Valla keskus on Palsmane küla. Vallavanem on Tigna Podniece.[3]
Ajalugu
muudaVald moodustati aastal 1920. Aastal 1935 oli valla pindala 169,8 km², elanikke oli seal 2716.[4] 1945. aastal moodustati valda Palsmane ja Sebri külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Palsmane külanõukoguga likvideeritav Sebri külanõukogu. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa Birzuļi külanõukogu maadest, aga aastal 1979 osa Launkalne külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Samal aastal eraldati vallast endise kolhoosi Oktobris alad ja moodustati Variņi vald. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
Loodus
muudaVald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul, osalt ka Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 137,6 meetrit, madalaim koht 96,3 meetrit. Olulisemad jõed on Vecpalsa ja selle lisajõgi Rauza, samuti ka Vizla jõgi ja selle lisajõgi Palsa ning Vidaga jõgi.
Kaitstavad objektid
muudaMuinsusmälestistest on riikliku kaitse all Palsmane luteri kirik ja selle orel.[6] Kohaliku kaitse all on Cauņi linnamägi.[7] Vaatamisväärsusteks on veel Palsmane mõis ja selle juures asuv park, Rauza veski ja Rauza ning Palsmane veskijärved. Looduskaitse all on Jaunieži mänd, Rauza mänd, Kalnamālejase mänd, Āzītise mänd, Lankaskalnsi mänd, Kalnagrīvase mänd, Jaunmačāni tamm, Palsmane park, Mālejase tamm, Mālejase Rootsi mänd, Stabukalnsi saar, Traški mänd, Kadokase mänd, Cepļi pärn, Rootsi remmelgas, Mačāni mänd ja Kadokase tamm. Valda läbib Rauza hoiuala, valla lõunaosa jääb aga osaliselt Šepka hoiualale.[8]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 871 lätlast, 13 venelast, 7 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakas ja 1 leedulane.[9]
Valla külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Cepļi | skrajciems | 25 (2007) |
Kļavaisi | skrajciems | 15 (2007) |
Lankaskalns | skrajciems | 10 (2007) |
Mačāni | mazciems | 396 (2019) |
Mālejas | mazciems | 43 (2007) |
Palsmane | lielciems | 548 (2019) |
Pūķi | mazciems | 30 (2007) |
Rauza | mazciems | 34 (2019) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Smiltenes novads, vaadatud 2.05 2017
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 06.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 06.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.