Pūre vald (läti keeles Pūres pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.

Pūre vald
läti Pūres pagasts
Lipp
Vapp
Pindala: 102,2 km²
Elanikke: 1298 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,7 in/km²
Keskus: Pūre
Pūre linnamägi

Vald piirneb sama piirkonna Zentene, Jaunsāti, Tume, Sēme, Kandava ja Cēre vallaga.

Valla pindala on 102,2 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1482 inimest.[2] Valla keskus on Pūre küla. Vallavanem on Santa Heimane (ühine Jaunsāti vallaga).[3]

Ajalugu

muuda

Vald on kujunenud Daigone mõisa (Deguhnen), Putnēni mõisa (Puttnem), Pūre mõisa (Puhren) ja Lamiņi mõisa (Lievenhof) maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Puhren. Pūre vald moodustati aastal 1866, kuigi vallamaja sai see alles aastal 1889. Aastal 1935 oli Pūre valla pindala 39,1 km² ja seal oli 791 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Pūre ja Rasa külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Pūre külanõukoguga likvideeritav Daigone külanõukogu, aastal 1955 aga likvideeritav Rasa külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Cēre külanõukogu kolhoosi Dzintars maad. Aastal 1975 liideti osa Zentene külanõukogu maid Pūre külanõukoguga, osa Pūre külanõukogust liideti aga Kandava linna maapiirkonnaga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.

Loodus

muuda

Vald paikneb Põhja-Kurzeme kõrgustikul, seda läbib Abava jõe ürgorg. Kõrgeim koht (89,2 meetrit) asub valla põhjaosas. Suurim jõgi on Abava jõgi.[6]

Kaitstavad objektid

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lamiņi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, piirdemüür, tõllakuur, suguvõsa hauakabel ja häärber, Lamiņi katoliku kirik, Pūre luteri kiriku kantsel ja altar, Reiņi muinaskalmed ehk Sarapuumägi, Zviedri muinaskalmed ja Pūre Muulamäe linnamägi.[7] Looduskaitse all on kuus nimetut põlispuud.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1369 lätlast, 45 venelast, 23 valgevenelast, 18 ukrainlast, 13 poolakat ja 6 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Beķermuiža mazciems 29 (2006)
Daigone mazciems 19 (2006)
Dzintars vidējciems 152 (2020)
Galciems mazciems 12 (2006)
Kalnēji mazciems 33 (2006)
Lamiņi vidējciems 106 (2020)
Mazlamiņi mazciems 25 (2006)
Meiniķi mazciems 12 (2006)
Pūre lielciems 597 (2020)
Pūres stacija mazciems 28 (2006)
Putnēnmuiža mazciems 15 (2006)
Vidusciems mazciems
Vildene mazciems 20 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Tukuma novads (vaadatud 1.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Pūres pagasts, Tukuma novads
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2020. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda