Jaunsāti vald

Jaunsāti vald (läti keeles Jaunsātu pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Irlava, Pūre ja Tume vallaga, lisaks veel Kandava piirkonna Kandava ning Zemīte vallaga.

Jaunsāti vald

läti Jaunsātu pagasts

Pindala: 95,1 km²
Elanikke: 888 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,3 in/km²
Keskus: Abavnieki
Jaunsātu pagasts LocMap.png
Valla maastik

Valla pindala on 95,1 km². 2016. aasta seisuga elas seal 982 inimest.[2] Valla keskus on Abavnieki küla. Vallavanemaks on Santa Heimane (ühine Pūre vallaga).[3]

AjaluguRedigeeri

Vald on kujunenud Abava mõisa (Abaushof), Jaunsāti mõisa (Neu-Sahten), Vecsāti mõisa (Alt-Sahten) ja Kukšase mõisa (Kukschen) maadele.

Aastal 1945 moodustati Grenči vallas Abava külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1960 liideti Abava külanõukoguga Tume külanõukogu kolhoosi Pumpurs maad. Aastal 1965 liideti sellega Zemīte külanõukogu kolhoosi Zaļā zeme territoorium, ent kolhoosi Druva maad liideti Irlava külanõukoguga. Aastal 1968 nimetati Abava külanõukogu ümber Jaunsāti külanõukoguks. Aastani 1975 oli külanõukogu keskuseks Vecsāti. Aastal 1975 liideti külanõukoguga osa Aizdzire külanõukogu territooriumist. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[4] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.

LoodusRedigeeri

Suurimaks jõeks on Abava jõgi. Looduskaitse all on Kīši hiidmänd ja veel viis nimetut põlispuud.[5]

Kaitstavad objektidRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kukšase mõisa hoonetekompleks, park ja häärber, Vecsāti linnus ja asulakoht.[6]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 890 lätlast, 74 venelast, 21 valgevenelast, 11 ukrainlast, 10 poolakat ja 7 leedulast.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [8]
Abavnieki vidējciems 151 (2020)
Aizas mazciems 57 (2006)
Bruži mazciems 23 (2006)
Jaunsāti mazciems 15 (2006)
Ķīši aprūpes ciems 200 (2006)
Kukšas vidējciems 99 (2006)
Pičas mazciems 23 (2006)
Sautiņi mazciems 47 (2006)
Zvejnieki mazciems 20 (2006)
Vecsāti mazciems 32 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Tukuma novads (vaadatud 1.01 2019)
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri