Irlava vald
Irlava vald (läti keeles Irlavas pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunsāti, Lestene, Degole, Tume, Zemīte, Viesatase ja Jaunpilsi vallaga.
| Irlava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Irlavas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 114 km² | |
Elanikke: 1262 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 11,1 in/km² | |
| Keskus: Irlava | |
 |
.jpg)
Valla pindala on 114 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1502 inimest.[2] Valla keskus on Irlava küla. Vallavanem on Vilnis Janševskis (ühine Lestene vallaga).[3]
Ajalugu muuda
Vald on kujunenud Ķūķi mõisa (Abaushof), Akmeņmuiža mõisa (Steinhof), Pētertāle mõisa (Petertal), Snapji mõisa (Friedrichsberg) ja Irlava mõisa (Irmlau) maadele.
Vald moodustati 1860. aastatel. Aastal 1861 liideti sellega Degole ja Ķūķi mõisavallad, aastal 1924 Pētertāle vald. Aastal 1935 oli valla pindala 106,5 km² ja vallas oli 2132 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati Irlava vallas Irlava ja Degole külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1961 liideti osa Irlava külanõukogust Tume külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Irlava külanõukoguga Abava külanõukogu kolhoosi Druva maad. Aastail 1975 ja 1977 liideti osa külanõukogust Degole külanõukoguga, aastal 1979 liideti osa Degole külanõukogust aga Irlava külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.
Loodus muuda
Suurimaks jõeks on Abava jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Viesata. Looduskaitse all on arvukalt nimetuid põlispuid.[6]
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sāti luteri kirik, selle piirdemüür, väravad, orel, kantsel, oreli noodivihik, pihitool ja altar, Tāmi muinaskalmed, Riepji muinaskalmed, Irlava muinaskalmed ja Daibji muinaskalmed ehk Kuradilaev.[7] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Vallieši Puuslikumägi ja hiiepaik Peņķi terviseallikas.[8]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 1302 lätlast, 72 venelast, 28 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 11 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
|---|---|---|
| Dārtsmuiža | mazciems | 25 (2006) |
| Irlava | lielciems | 518 (2020) |
| Kalnmuiža | mazciems | 15 (1999) |
| Pētertāle | mazciems | 73 (2006) |
| Sāti | vidējciems | 277 (2020) |
| Snapji | mazciems | 75 (2006) |
| Vaski | vidējciems | 157 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Spuņņi kivi Viesata jões -
Sild eikuhugi -
Sāti -
Snapji mõisa häärber
.jpg)
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Tukuma novads (vaadatud 6.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2019. Vaadatud 6. jaanuaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Irlava vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis