Ava peamenüü

Päriskärblased (Muscidae) on kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 3000 liiki kärbseid. Nad on väliselt sarnased ja meenutavad harilikku toakärbest (Musca domestica). Eluviisidelt on nad aga nii valmikute kui vastsete osas erinevad. Toakärbest väljaspool asulaid ei esine, kuid inimesega koos võib ta minna igale poole. Sellist nähtust nimetatakse sünantroopiaks.

Päriskärblased
Toakärbes
Toakärbes
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kahetiivalised Diptera
Sugukond Päriskärblased Muscidae

Päriskärblaste hulgas on ka mitu verd imevat liiki. Eestis on selline näiteks harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans), kes on väliselt toakärbsega väga sarnane, kuid erinevalt temast on liikvel vaid ühel kindlal ajal aastas – suve lõpupoole. Nii see kärbes kui ka toakärbsed võivad haigusi edasi kanda. Ühe kärbse keha pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikroorganisme, sealhulgas ka tõvestavaid.

Päriskärblaste hulka kuuluvad ka kurikuulsad tsetsekärbsed (perekond Glossina), kes on tuntud unitõve ja nagaanatõve (koduloomade haigus) levitajatena.

PaljunemineRedigeeri

Toakärbse areng toimub täismoondega ning selle võib jagada neljaks faasiks. Areng algab viljastatud munarakust, millest koorub välja vagel, kes kasvab teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukustaadiumiks.

Toakärbes on väga suure viljakusega ja ühe emase järeltulijate arv ideaalsetel tingimustel võib ühel suvel olla 5 triljonit. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valget värvi, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva kehaga. Keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava.

Toakärbse vaglad võivad elutseda mitmesugustes orgaanilistes jäätmetes, näiteks prügis ja sõnnikus. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Kuna vastsetel ei ole pead, lasevad nad toidule seedeensüüme ja imevad vedelaks muutunud toidu endasse. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub see kookoni esiotsas oleva raku katki, mis avab kookoni esiotsas asuva kaanekese. Kookonist väljub valmik, kes kohe pärast tiibade kuivamist ära lendab.

Tsetsekärbse vastne areneb kaua aega emase tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist.

PerekonnadRedigeeri

GaleriiRedigeeri