Oskar Raunam

Oskar Raunam (aastani 1936 Oskar Zahn; 24. mai 1914 Paide24. jaanuar 1992 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.[1]

Oskar Raunam
Sünninimi Oskar Zahn
Sündinud 24. mai 1914
Paide
Surnud 24. jaanuar 1992
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Riigi Kunsttööstuskool
Tegevusala maalikunstnik ja pedagoog
Tunnustus Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1964)

EluluguRedigeeri

Oskar Raunam oli pottsepa poeg.[1] Lõpetas 1932. aastal Järva Maakonna Paide Avaliku Ühisgümnaasiumi. 1938. aastal lõpetas[2] ta Riigi Kunsttööstuskooli, kus õppis August Janseni, Roman Nymani ja Johannes Greenbergi juhendamisel dekoratiivmaali. 1941. aastal[3] lõpetas tolleks ajaks juba K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli maali erialal.

Teise maailmasõja ajal oli mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Töötas aastatel 1939–1941 Gustav Adolfi Gümnaasiumi joonistamisõpetajana, 1946–1970 ja 1978–1992 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna: 1952–1961 õppe- ja teadusprorektor, 1978–1992 üldmaalikateedri juhataja, aastast 1951 dotsent, aastast 1961 professor, 1970–1978 Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistus- ja graafikaprofessor.[1]

LoomingRedigeeri

Oskar Raunami maaliloomingule on iseloomulik savipruunikas või sinakas-roheliste varjunditega koloriit.[4] Oskar Raunam paistis silma 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel. Arhitekt Aleksander Nürnbergi kavandatud Balti riikide ühispaviljoni üldhalli kujundusena karjanduse, metsanduse, põllumajanduse, kalanduse, laulu- ja jaanipeo teemadel loodud seinapannoode eest pälvis kunstnik maailmanäituse grand prix.[5] Teinud sisekujundusi ka kodumaal: vaateaknaid (1935), Pärnu hotelli Vasa (praegune Tervis) vestibüüli ja puhkeruumi dekoratiivkujundus (1938, hävinud), stendi "Eesti turbatööstused" kujundus põllumajandusnäitusel Tallinnas (1939), Välisministeeriumi (Rüütelkonna hoone) puhke-kaminaruumi dekoratiivne kujundus (1939), Kose sanatoorse vabaõhukooli vestibüüli dekoratiivne kujundus (1939, hävinud).[6]

Sõjajärgsetel aastatel nihkus vabalooming tagaplaanile ning Raunam teostas end kunstipedagoogina.[4] Ta oli hinnatud õpetaja ja kunstiõpikute autor. Koostanud õpikuid ja käsikirjalise monograafia "Eesti tarbegraafika".[4]

Kuulus 1938–1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, 1940–1941 Eesti NSV Kunstnike Kooperatiivi, alates 1946. aastast Eesti NSV Kunstnike Liitu, kus oli 1946–1950 ja 1961–1963 maalisektsiooni esimees ja 1963–1967 juhatuse aseesimees.

TunnustusRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • "Akvarellmaal", õpik, Tallinn, 1952
  • "Joonistamise ja maalimise õpik". Tallinn, 1961, 2. trükk 1963.
  • "Kunstilise hariduse areng Eestis ja ENSV Riiklik Kunstiinstituut 1914–1964", Tallinn 1964
  • "Tarbegraafika", õpik, käsikiri, 1972
  • "Eesti tarbegraafika", käsikiri, 1975

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Maire Toom (2004). Riigi Kunsttööstuskool 1914–1940. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 84.
  3. Reet Kukk (2014). "Tallinna Kunsttööstuskooli ja Riigi Kunsttööstuskooli lõpetanud". Artun.ee.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Näituse "Oskar Raunam (1914–1991)" pressitekst, 20.05.1994
  5. Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016
  6. Omakäeline elulugu. Eesti Kunstimuuseumi arhiiv. EKMA.136.13.8/15

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.