Ava peamenüü
Oskar Baum 1920. aastatel

Oskar Baum (21. jaanuar 1883 Plzeň1. märts 1941 Praha) oli juudi rahvusest Austria kirjanik, luuletaja ja muusik.

Oskar Baum oli juudi kaupmehe poeg. Juba sünnist alates oli tal nägemisega probleeme. Kaheksa vanuselt kaotas ta ühest silmast nägemise, üheteist-aastaselt jäi ta koolipoiste kakluses saadus vigastuste tõttu täielikult pimedaks. Kuna ta seejärel enam tavalises koolis õppida ei saanud, jätkas ta õpinguid Viinis juutide pimedateõppeasutuses. 1902. aastal lõpetas ta õpingud ja pöördus Prahasse tagasi.[1] Seejärel töötas ta orelimängijana ja kantorina sünagoogis, hiljem oli klaveriõpetaja.

1904. aastal tutvustas Max Brod Baumi Franz Kafkale ja Felix Weltschile. Nad said omavahel sõpradeks ning Baumi abiellumise järel Margarete Schnabeliga sai abielupaari korter Praha Ringi kohtumiskohaks, kus loeti ka üksteisele ette oma kirjanduslikku loomingut.[2] Sel ajal algas ka kirjavahetus Kafka ja Baumi vahel.

1908. aastal avaldas Baum autobiograafilise romaani "Uferdasein" ("Kaldaolek"), millega ta saavutas laialdase tuntuse. Baum tegutses ka ajakirjaniku ja kriitikuna. Baumi kaastööd avaldasid ka Saksamaal ilmuvad ajalehed ja ajakirjad.

Tšehhoslovakkia okupeerimise järel Saksamaa poolt 1939. aastal keelustati Baumi teosed. Bürokraatlike takistuste tõttu ei õnnestunud Baumil Palestiinasse sõita. 1941. aastal tehti Baumile soolteoperatsioon, mille tagajärjel ta hiljem suri. Oskar Baumi abikaasa Margarete Schnabel deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrisse, kus ta hukkus. Nende ainuke poeg Leo Baum pääses küll Palestiinaase, kuid hukkus 22. juulil 1946 juudi terroristide rünnakus Kuningas Davidi Hotellile Jeruusalemmas.

ViitedRedigeeri