Ava peamenüü

Nugat[1] (prantsuse keeles nougat < oksitaani keeles nougo, 'pähkel') on selliste maiustuste perekond, mis on tehtud suhkrust või meest, röstitud pähklitest (enamasti mandlid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, sarapuupähklid ja makadaamia pähklid) ning vahustatud munavalgest, vahel lisatakse ka tükeldatud suhkrustatud puuvilju. Nugati konsistents on tihke ja seda kasutatakse erinevate šokolaadide täidisena.

Sõna nugat pärineb oksitaani keelest pan nogat (hääldatakse [ˈpa nuˈɣat]), kuigi tuleneb pealtnäha ladina keelestpanis nucatus, 'pähklileib' (hilisem kõnekeelne ladina omadussõna nucatum tähendab 'peast segi' või 'hull').

On kolme peamist liiki nugatit. Esimene ja kõige levinum on valge nugat (mandorlato või torrone Itaalias), mis on tehtud vahustatud munavalgest ja meest; seda hakati valmistama 15. sajandi alguses Itaalias Cologna Venetas. Hispaanias Alicantes avaldati esimene retsept 16. sajandil,[2] kuid valmistamist alustati ilmselt varem. Prantsusmaal Montélimari kantonis hakati seda valmistama 18. sajandil. Teine on pruun nugat (prantsuse keeles nougatine), mis on tehtud ilma munavalgeta ja on tihedama, sageli krõmpsuva konsistentsiga. Kolmas on Viini või Saksa nugat, mis on sisuliselt šokolaadi ja pähkli (tavaliselt sarapuupähkli) pralinee.

ViitedRedigeeri

  1. [1] Eesti Keele Instituudi informatsioon sõna nougat kohta.
  2. "Manual de mujeres en el cual se contienen muchas y diversas recetas muy buenas".