Nugat[1] (prantsuse keeles nougat < oksitaani keeles nougo, 'pähkel') on selliste maiustuste perekond, mis on tehtud suhkrust või meest, röstitud pähklitest (enamasti mandlid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, sarapuupähklid ja makadaamiapähklid) ning vahustatud munavalgest, vahel lisatakse ka tükeldatud suhkrustatud puuvilju. Nugati konsistents on tihke. Nugatit kasutatakse erinevate šokolaadide täidisena.

Sõna nugat pärineb oksitaani keelest pan nogat (hääldatakse [ˈpa nuˈɣat]), kuigi tuleneb pealtnäha ladina keelestpanis nucatus, 'pähklileib' (hilisem kõnekeelne ladina omadussõna nucatum tähendab 'peast segi' või 'hull').

LiigitusRedigeeri

Nugatit on kolme peamist liiki.

  1. Valge nugat (mandorlato või torrone Itaalias) – kõige levinum, tehtud vahustatud munavalgest ja meest; seda hakati valmistama 15. sajandi alguses Itaalias Cologna Venetas. Hispaanias Alicantes avaldati esimene retsept 16. sajandil,[2] kuid valmistamist alustati ilmselt varem. Prantsusmaal Montélimari kantonis hakati seda valmistama 18. sajandil.
  2. Pruun nugat (prantsuse keeles nougatine) – tehtud ilma munavalgeta ja on tihedama, sageli krõmpsuva konsistentsiga.
  3. Viini või Saksa nugat, mis on sisuliselt šokolaadi ja pähkli (tavaliselt sarapuupähkli) pralinee.

ViitedRedigeeri

  1. [1] Eesti Keele Instituudi informatsioon sõna nougat kohta.
  2. "Manual de mujeres en el cual se contienen muchas y diversas recetas muy buenas".