Ava peamenüü
Kreeka pähkel

Kreeka pähklid ehk kreeka pähklipuu viljad (Juglandis fructus) on kreeka pähklipuu üheseemnelised luuviljad (pähklituumad).

Vilju korjatakse kas käsitsi või masinatega (kasvandustes) puid kõvasti raputades. Viljade läbimõõt on 1,5–4 cm ja oleneb ka pähklipuu vormist.

Biokeemiline koostis (osaline)Redigeeri

ToitRedigeeri

 
Kreeka pähkel

Kreeka pähkleid saab osta poest kas koorega koos või pähklituumadena. Inimeste toiduna tarvitatakse Kreeka pähkleid nii toorelt, röstitult, küpsetatuna jpm. Neid kasutavad ka paljud toiduainetetööstused maiustuste, küpsetiste, kookide, jäätiste valmistamisel. Neid kasutatakse ka soolaste kastmete valmistamisel.

Pähklituumade jahvatamisel saadakse kreekapähklijahu.

ToiduõliRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kreekapähkliõli

Kreekapähkliõli valmistamiseks valitakse õlirikkaid liike. Valminud vilju säilitatakse enne õli pressimist 2-3 kuud.

Kreekapähkliõli (külmpress) kasutatakse salatites ja küpsetamisel. Pähkliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.[1]

SöödamaterjalRedigeeri

Pähkli tuumadest õli pressimisel järelejäävaid pähklikooke kasutatakse loomade söödana.[2]

LiköörRedigeeri

Prantsuse likööri Brou de noixi valmistamiseks hoitakse pool-küpseid vilju siirupis.[1]

DroogRedigeeri

Droogina kasutatakse nii tooreid kui küpseid vilju. Neist valmistatakse reumavastaseid preparaate ning hoidiseid.[1] Droogina kasutatakse ka lehti.

Tõenduspõhine meditsiinRedigeeri

Mitmesugustes katsetes on küpsete viljade söömine avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: antidiabeetilist (biotest: rotid), antioksüdantset, Alzheimeri tõve vastast, liigkolesterooliveresuse (biotest: inimesed), põletikuvastast (biotest: rakud), vähivastast (biotest: rakud) jpm toimet.[3]

Ohud ja vastunäidustusedRedigeeri

 
Kreeka pähkel (toorena)

Toored pähklid on mürgised.[4]

Pähklitele ülitundlikud inimesed peaksid vältima pähklite söömist.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474–475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. Animal Feed resources information system, vaadatud 17.11.2013
  3. T. K. Lim, Tong Kwee Lim, "Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits", Springer Science Business Media, lk 60–74, 2012, vaadatud 17.11.2013
  4. Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimravi. 500 taime koduseks tervendamiseks.", Pegasus, lk 166, 2012, ISBN 978 9949 505 28 9
  5. Walnut allergy, vaadatud 17.11.2013