Noorsepad ehk Noored Sepad ehk Ülemaaline Noorseppade Liit oli Eesti noorteorganisatsioon 1920-1940. Oli Noorte Kotkaste ja Kodutütarde eelkäijaks.

Ajalugu muuda

Osa rahvuslikult meelestatud noori skaute eraldus 1920. aastal Eesti Skautide Malevast ja moodustas rahvusliku edendamise noorteorganisatsiooni, eesmärgiga näha skautluses rohkem isamaalisust. Eraldi organisatsiooni loomise põhjust on otsitud ka inimeste vahelistes suhetes. Vastloodud organisatsiooni nimeks võeti Eesti Noorsepad, keda kutsuti ka noorsepad, Noored Sepad jm. "Sepp", kui sõna, sümboliseeris ja märkis toona ka noort tugevat inimest, kes on alati valmis tegema midagi uut ja tarvilikku oma rahvuse ning riigi hüvanguks. Organisatsiooni juhiks sai admiral Johan Pitka. Võimalik, et sellega on seostatav ka liikmete merestiilis vormiriietus ja ka teatav mereline suunitlus.

Noorseppade malevad asutati peagi Tartus, Tallinnas, Viljandis, Türil ja mujal üle Eesti. Kutsuti ellu Ülemaaline Noorseppade Liit, mille asukohaks oli Tartu. 20.–21. aprillil 1922 peeti Tallinnas Noorseppade I üleriigiline kongress.

Pärast Kaitseliidu koosseisus Noorte Kotkaste organisatsiooni (ja hiljem Kodutütarde) asutamist 1930 läks enamus noorseppi sinna üle. Paljudel lubati esialgu jätkata oma madrusestiilis vormi kandmist, mistõttu on noorseppi sageli ka veel hiljem aetud fotodel segamini merinoorkotkastega.

Koosseis ja tegevus muuda

Noorseppade hulka võis kuuluda vaid Eesti kodanik, mis oli erisus skautidega. Kõik organisatsiooni liikmed kuulusid aga ühtlasi Eesti Karskusliitu. Puudus nooremate poiste üksus ja ka eraldi noortejuhi staatus.

Noorseppade malev oli poistele ja tüdrukutele ühine, mis oli tollal noorte tegevuses uudne. Tüdrukud ja poisid olid küll eraldi rühmades, kuid väljaspool rühmi toimus tegevus koos. Maleva juhtorganiks oli peakorter, mille moodustasid maleva vanem, maleva pealik, vanematekogu esimees, rühmapealikud, rühmavanemad, maleva lippur ja igast 20-liikmelisest rühmast üks saadik. Noorsepad jagunesid järkudesse:

  • uusik,
  • noorsepp,
  • II järgu noorsepp,
  • I järgu noorsepp,
  • vanem noorsepp.

Noorseppadel oli oma hümn, lipp, liputervitus, tervitus ja tseremooniad. Riiklik majanduslik toetus organisatsioonil puudus. Kord kuus ilmus ajakiri Noorsepp.

Vaata ka muuda