Rahvusgalerii
See artikkel räägib Londoni muuseumist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rahvusgalerii (täpsustus).Rahvusgalerii (inglise keeles National Gallery) on kunstimuuseum Londonis.
Rahvusgalerii kogudes on rohkem kui 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioon. Kogud ulatuvad Cimabue varastest teostest (13. sajandist) impressionistideni. Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. Teiste Euroopa muuseumitega võrreldes on kogu väike, kuid ülevaatlik.
Muuseumi kollektsioon kuulub Suurbritannia kuningriigile ja põhikollektsiooni külastamine on kõigile tasuta. 2011. aasta seisuga oli Rahvusgalerii külastatavuselt maailma neljas muuseum. Seda edestasid üksnes Pariisis asuv Louvre, New Yorgis asuv Metropolitani muuseum ja Londonis asuv Briti muuseum. Sel aastal külastas muuseumi 5,25 miljonit inimest.
Ajalugu muuda
Rahvuslikule kunstikogule pandi alus 1824. aastal, kui Briti valitsus ostis pankur John Julius Angersteinilt 38 olulist maali, sealhulgas Raffaeli ja Rembrandti teoseid. Aastatega kasvas kogu rikaste annetajate toel, kes kinkisid nii raha kui ka kunstiteoseid. Seega erineb Rahvusgalerii enamikust Mandri-Euroopa rahvusgaleriidest, mis said alguse mõne kuninga või vürsti kunstikogu natsionaliseerimisest.
Londoni kesklinnas asuva galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. See on kolmas Rahvusgalerii hoone, millest on muutumatult säilinud vaid fassaad, ülejäänud hoonet on tükkhaaval laiendatud ja uuendatud. Peahoonest vasakul asub uus 1991. aastal avatud Sainsbury tiib, mille projekteerisid arhitektid Robert Venturi ja Denise Scott Brown. Ruumipuuduse tõttu asutati 1897 Tate'i galerii, kus esitletakse briti kunsti.
Kuulsaimad maalid muuda
-
"Päevalilled". Van Gogh -
"Abielupaar Arnolfini portree". Jan Van Eyck -
"Kivide neitsi". Leonardo da Vinci
.jpg)
Kirjandus muuda
- Leapman, M. 2008. London. Lk.104–107