Narači jõgi
Narač (ka Naračanka, transkribeerituna Naratš või Naratšanka) on jõgi Valgevenes Minski oblastis, Vilija parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Нарач. Paralleelnimena on käibel ka nimekuju Нарачанка. Vene keeles on jõe nimekujud Нарочь' ja Нарочанка (Narotš, Narotšanka).
Narači jõgi | |
---|---|
Narači jõe suue | |
Lähe | Narači järv |
Suubub | Vilija |
Valgla maad | Valgevene |
Valgla pindala | 1650 km² |
Pikkus | 75 km |
Lang | 0,4 m/km |
Vooluhulk | 11,9 m³/s |
Parempoolsed lisajõed | Hanutka |
Vasakpoolsed lisajõed | Vuzlanka, Vužyk |
Jõe pikkus on 75 km, valgla on 1650 km². Jõe langus on 0,4 meetrit kilomeetri kohta, keskmine vooluhulk suudmes on 11,9 m³/s. Jõe laius on ülemjooksul 10–12, alamjooksul 30–40 meetrit.
Narač algab Miadziełi rajoonist Narači järvest Narači rahvuspargi territooriumil, voolates läbi Miadziełi rajooni ja Vilejka rajooni lõuna suunas.
Narači org on alamjooksul trapetsikujuline, 1–1,5 kilomeetrit lai. Ülemjooksul org maastikul selgelt ei eristu. Veerohkeim lisajõgi on Vuzlanka.
Oletatakse, et kunagi selle jõe kaldal elanud balti hõimud pidasid Naračit Nerise alguseks, sellal kui Vilija ülemjooksul elanud slaavi hõimud pidasid Nerise alguseks oma maadel voolavat jõge.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narači jõgi |