NSV Liidu Ehituse ja Arhitektuuri Akadeemia

NSV Liidu Ehituse ja Arhitektuuri Akadeemia (vene keeles Академия строительства и архитектуры СССР) oli Nõukogude Liidus ehituse ja arhitektuuri valdkonnas aastatel 1956–1964 Moskvas eksisteerinud teadusasutus.

Akadeemia loodi NSV Liidu Arhitektuuriakadeemia (eksisteeris 1934–1956) baasil. Akadeemia koosseisus oli 18 teaduslikku uurimisinstituuti, Arhitektuurimuuseum ja restaureerimistöökojad. Filiaale oli neli: Leningradi, Uurali, Lääne-Siberi ja Kasahhi filiaal.

Akadeemia valis enda koosseisu personaalliikmeid. 1963. aastal oli akadeemias 2 auliiget, 67 akadeemikut ja 105 kirjavahetajaliiget.

1964. aastal akadeemia likvideeriti ja selle baasil loodi mitu arhitektuurialast teadusinstituuti (alluvusega NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee juures asuvale Tsiviilehituse Riiklikule Komiteele).

Akadeemia presidendid

• 1956–1961 Nikolai Behtin, ehitusinsener, uurimisinstituudi juhataja
• 1961–1964 Vladimir Kutšerenko, riigitegelane, NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees (1955–1961)

Aastatel 1963–1964 oli akadeemia asepresidendiks arhitekt Georgi Orlov, kes 1970. aastatel valiti Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendiks.

Akadeemia liikmeid

Akadeemia auliikmeid

• 1956 – Aleksandr Vesnin, arhitekt ja lavakujundaja, professor (suri 1959)
• 1956 – Aleksandr Dmitrijev, arhitekt, arhitektuurikriitik ja insener (suri 1959)

Akadeemikuid

• 1956 – Viktor Mihhailov, raudbetooni eriteadlane, tehnikadoktor
• 1956 – Boriss Skramtajev, ehitusmaterjaliteadlane, tehnikadoktor

Akadeemia kirjavahetajaliikmeid

• 1957 – Oleg Botvinkin, keemiadoktor, silikaatide füüsikalise keemia alusepanijaid

Vaata ka

• Venemaa Ehituse ja Arhitektuuri Akadeemia