Muru-pungsammal
Muru-pungsammal (Bryum caespiticium) on pungsamblalaadsete seltsi (Bryales) pungsamblaliste sugukonda (Bryaceae) pungsambla perekonda (Bryum) kuuluv sammaltaim. [1]
| Muru-pungsammal | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Lehtsammaltaimed Bryophyta |
| Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
| Selts |
Pungsamblalaadsed Bryales |
| Sugukond |
Pungsamblalised Bryaceae |
| Perekond |
Pungsammal Bryum |
| Liik |
Muru-pungsammal |
| Binaarne nimetus | |
|
Bryum caespiticium | |
Kasvukoht muuda
Muru-pungsammal kasvab nii kuivades kui ka niisketes valgusrikastes kasvukohtades, paljanditel, loodudel, teepervedel, raudteetammidel. Võib kasvada väga sagedalt. Eestis leidub seda kõikjal. Muru-pungsammal ei ole looduskaitse all olev sammal. [2]
Liigi kirjeldus muuda
Muru-pungsammalt on võimalik hästi ära tunda selle järgi, et tal on väga pikad lehetipud, suudme alt tugevasti ahenenud eoskupar, urni suudmel väga hõredalt asetsevad välishambad ja väikesed eosed. Muru-pungsammal võib värvuselt olla valkjaskollane või hallikasroheline aga ka pruunikas. Ta kasvab 0,5-2 cm kõrguseks.
Muru-pungsammal on tavaliselt väga tiheda muruna kasvav sammal. Muru-pungsambla vars on tihedalt harunenud, varre alus risoidviltjas, paljude lühikeste või harvem ka pikemate flagellitaoliste harudega. Sambla lehed on lai-munajad kuni lantsetjad. Lehe tipp on pikalt teritunud. Sambla leheservad on kitsamatest rakkudest moodustunud kas ebaselge, harvem enamvähem selge palistusega või palistus puudub. Lehed on alusest kuni peaaegu tipuni allapoole käändunud. Lehe tipp on sile või nõrgalt hambuline. Tema leherood on ülaosas kollakasroheline ja see väljub lehe tipust väga pikalt. Lehelaba keskosas on rakud 12-15 µm laiad ja 30-70 µm pikad. Rosetti moodustavatel lehtedel on rakud lehe alaservas lühemad ja laiemad, need võivad olla ruudu- ja püstküliku kujulised ning kergelt puhetunud. [2]
Paljunemine muuda
Vegetatiivselt paljuneb ellipsoidsete või kerajate, pruunide või oranžide sigikehadega, mis on umbes 100-200 µm läbimõõduga. Sigikehad arenevad risoididel, mis on iseloomulik lubjarikastes kasvukohtades kasvavatele taimedele.
Muru-pungsammal on kahekojaline sammaltaim. Tema harjas on 1,5-4,5 cm kõrgune, värvuselt punane või pruun. Muru-pungsambla eoskupar on rippuv või longus, äraspidimunajas või ellipsoidne kuni silinderjas. Kaelaosa on järsult või pikkamööda ahenev lühike või kuni urni pikkusega. Eoskupra värvus võib olla helekollane kuni tumepruun. See on 2-4,5 mm pikk ja 0,5-1 mm lai. Eoskupar on kuivalt suudme alt tugevasti ahenenud. Eoskupra välishambad asuvad kupra suudmel hõredalt ja on värvuselt pruunikad või kahvatukollased. Neil esineb arvukalt liistakuid. Kupra sisehambad on värvuselt kollakad ja laiad ning laiade avadega. Kupra ripsmed on väga pikkade jätketega. Sõõr on 2-3 rakurea laiune ja see eraldub rulludes. Kupra kaas on suur, koonusjas, terava või tömbi tipuga. Muru-pungsambla eosed on 9-15 µm läbimõõduga, siledad, harva hõredalt peenenäsalised. Eosed valmivad suvel. Sammal on vormirikas. [2]