Ava peamenüü

Mursi talu kalmistu

AjaluguRedigeeri

Kalmistut hakkas Mursi talu maadele Emumäe idanõlvale rajama talu peremees Karl Murs. Ta taotles luba kalmistu rajamiseks 6. novembril 1923, kuid juhtum arenes tihedaks kirjavahetuseks politsei ja Põllutööministeeriumi vahel.[1]

Luba kalmistu rajamiseks saadi alles pärast 15. veebruari 1924 , arvatavasti oli ümbruskonna vastuseisu põhjus Karl Mursi okupandisõbralikus tegevuses Saksa esimese okupatsiooni ajal.[2]

Kalmistule maetuidRedigeeri

Maetud on olnud pärit nii sellest perekonnast kui ka hiljem juba ümbruskonnast. Kalmistule maetud inimeste üldarv ei ole teada, kuid kalmistul on vähemalt 26 hauatähist.[2]

  • 1926, 7. märts: Ann Ellermann[2]
  • 1935, 9. oktoober: Karl Murs (26. aprill 1869 - 4. oktoober 1935), taluperemees
  • 2008: Juhan Lainemaa
  • 2014: Helmi Uueda[2]

ViitedRedigeeri

  1. "Üks ametlik kirjawahetus. Hauamärk, mis Eesti põllumeeste hobuseid hirmutab". Vaba Maa nr 38, 15. veebruar 1924. Lk 6
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tiina Tuulik. "Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis". // Tuna, 3/2018. Lk 55

KirjandusRedigeeri

  • Janek Kivi. "Mursi kalmistu". - Lääne-Virumaa pärandkultuurist. Rakvere 2010. Lk 54-55
  • Eva Klaas. "Kalmistud, mis vajuvad vaikselt unustuste hõlma". Virumaa Teataja nr 201, 21. oktoober 2015. Lk 11
  • Tiina Tuulik. "Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis". // Tuna, 3/2018. Lk 54–55

VälislingidRedigeeri