Morris Louis
Morris Louis Bernstein (28. november 1912 Baltimore, Maryland, Ameerika Ühendriigid – 7. september 1962 Washington, Ameerika Ühendriigid) oli ameerika maalikunstnik. Ta oli abstraktse ekspressionismi esindaja. Ta osales Washingtoni värvikooli visuaalkunsti liikumises ning oli ka üks värviväljatehnika loojaid.[1]
Elulugu muuda
Louis oli üks pere neljast pojast. Tema vanemad olid Louis Bernstein ja Cecelia Bernstein, kes olid Ameerikasse asunud vene immigrandid. Isa töötas Louis' esimestel elusaastatel tehases, hiljem pidas väikest toidupoodi. Juba varajases eas avastas Louis endas huvi kunsti vastu. 15-aastaselt võttis ta osa riiklikust kunstikonkursist, võites nelja-aastase stipendiumi Marylandi kunstiinstituuti. Pärast õpingute lõpetamist tegi Louis juhutöid ja pidas koos teiste kunstnikega ateljeed. 1934. aastal tegi ta koostööd Sam Swerdloffiga, maalides Hampstead Hilli kooli raamatukokku 5×20 meetrise seinamaali "Kirjasõna ajalugu". Aasta hiljem valiti ta Baltimore'i kunstnike liidu esimeheks.
1936. aastal kolis Louis neljaks aastaks New Yorki. Seal imbus ta New Yorgi kunstiellu ning tegi peamiselt satiirilisi ja figuratiivseid joonistusi. Ta tutvus ka mitme abstraktse kunstnikuga nagu Arshile Gorky, David Alfaro Siqueiros ja Jack Tworkov. New Yorgis sõbrunes ta värvitootja Leonard Bocouriga, kes toetas teda tasuta kunstitarvetega. Louis lühendas oma nime, kaotades Bernsteini. Nooremas eas imetles ta Paul Cézanne'i ja Eugene Speicheri teoseid. 1940. aastal kolis Louis tagasi Baltimore'i ning jätkas figuratiivse ja vahel ka satiirilise kunsti loomist. Kunstihuvilistele ja kunstnikele andis ta eratunde. 1947. aastal abiellus ta Marcella Siegeliga. Baltimore'is hakati tema teoseid eksponeerima ka näitustel. 1949. aastal võitis ta maali "Sub-marine" eest Mrs. Martin Kohni auhinna.[1]
1952. aastal kolis Louis Washingtoni, kuhu jäi elu lõpuni. Seal kohtus ta tuntud kunstnikega, nagu Kenneth Noland, Franz Kline ja David Smith, kellest hiljem said samuti värviväljatehnika loojad. 1953. aastal õpetas Louis ühe semestri Howardi ülikoolis ning jätkas Baltimore'is õpetamist. Hiljem võttis ta uusi õpilasi ka Washingtonis. Samal aastal kohtus Louis New Yorgis kunstikriitik Clement Greenbergiga. Greenbergist sai kohe Louis' suurim eeskuju ja loomingu mõjutaja. Lisaks mängis ta suurt rolli Louis' populaarsuse suurendamisel, eksponeerides ja müües tema teoseid näitustel. 1954. aastal nägi Louis Helen Frankenthaleri teost "Mägi ja meri". Teoses kasutatud tehnika mõjutas nii Louis'd kui ka Nolandi hilisemat tehnikat. Frankenthaleri teosest sai Louis' "Looride" ("Veils") maalisarja loomise ajend.[1]
Louis' karjäär jäi siiski üsna lühikeseks. Kõige viljakam periood kestis vaid kaheksa aastat. 1962. aastal diagnoositi mehel vähk, millesse ta samal aastal suri. Tema haiguse tekkimise põhjus oli pikaajaline kokkupuude värviaurudega. Louis' surma ajaks oli eksponeeritud ainult üks kuuendik tema loomingust. Louis' populaarsus ja mõju vähenes 1970. aastatel, kui Greenberg kaotas oma tähtsuse kunstikriitikuna. Ka värviväljatehnika kaotas ajapikku oma populaarsuse. Louis' maine paranes alles 1980. aastatel, mil tema teostest koostati mitu näitust. Tänapäeval paigutatakse tema teosed abstraktse ekspressionismi, minimalismi ja värviväljamaali vahele. [2]
Looming muuda
Louis kasutas oma teostes värviväljatehnikat. See sai inspiratsiooni Euroopa modernismist ja on lähedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Värviväljatehnika puhul kasutati suurt laia alust ja vedelat, pigmendirohket akrüülvärvi. 1948. aastal hakkas ta kasutama Magna värve, mis olid just talle õli baasil loodud akrüülvärvid. Lisaks asendas ta žestilise, kompositsioonilise maali lihtsamat sorti maalide vastu, kujutades alustel vaid suuri värvilaike või triipe.[2]1954. aastal loodi esimesed "Looride" sarja maalid. Nendeks valati läbipaistev ja vedel värv suurele alusele. Maal "Tet" on parim näide "Looride" sarja kuuluvatest maalidest. Louis hävitas teadmata põhjusel peaaegu kõik 1955., 1956. ja 1957. aastast pärinevad teosed, jättes alles vaid maali "Longitude". 1957. aastal toimus Louis’ esimene isikunäitus Martha Jacksoni galeriis New Yorgis. Järgnevatel aastatel jätkas ta "Looride" sarja. Neile järgnesid "Lilled ja read", "Unfurled" ja lõpuks "Triibuliste" maalide sarjad. 1960. aastate algul maalis ta üle 150 "Unfurledi" sarja kuuluvat teost. [1]
Esimene Louis' memoriaalnäitus leidis aset Solomon R. Guggenheimi muuseumis 1963. aastal. Näitused tähtsamatest teostest toimusid Washingtoni rahvusgaleriis, retrospektiivne näitus New Yorgi moodsa kunsti muuseumis, San Diego kaasaegse kunsti muuseumis ja Washingtoni Hirshhorni muuseumis. [2]
2015. aastal müüdi Louis' maal "Number 36" Christie'si oksjonimajas 1,5 miljoni dollari eest. [1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Morris Louis' koduleht".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Morris Louis". Wikiart. Visual art Encyclopedia.