Franz Kline

Ameerika Ühendriikide maalikunstnik

Franz Kline (23. mai 1910 Pennsylvania12. mai 1962 New York) oli ameerika kunstnik, kes tegeles abstraktse ekspressionismiga ja tegevusmaalinguga (action painting). Ta on tuntud oma monokromaatsete teostega, millega erines enda kaasaegsetest kunstnikest. Tema teoste tunnusjooneks oli valge lõuend mustade pintslitõmmetega. Ta alustas realistina ladusa stiiliga, mida lihvis ja arendas õppides. Pärast New Yorki kolimist muutis ta suunda ning hakkas tegelema abstraktse ekspressionismiga. Enda elu lõpuks oli ta pälvinud palju tunnustust ja kuulsust just tänu oma ebatavalisele stiilile, mis mõjutas ka paljusid tollaseid minimaliste.

EluluguRedigeeri

Franz Kline sündis ning kasvas üles Ameerikas Pennsylvania osariigis Wilkes-Barres, kus polnud erilisi võimalusi kunstiga tegelemiseks. Noore poisi vanemad ei aidanud kaasa tema kasvamisele. Isa tegi enesetapu, kui Kline oli seitsmeaastane, ning ema abiellus peale seda uuesti ja saatis poja isata poiste asutusse, mida kunstnik ise nimetas lastekoduks. Seega lapsepõlv polnud tal kerge.[1]

Keskkoolis töötas Kline oma kooli ajalehes karikaturistina. Pärast keskhariduse omandamist tekkis tal võimalus minna kodulinnast Bostonisse, et õppida Bostoni Ülikoolis kunsti. Õpingud kestsid 4 aastat (1931–1935) ning selle aja jooksul pakkus Boston talle palju uusi võimalusi ja kogemusi. Ta ei õppinud ainult oma õpetajatelt ja juhendajatelt, vaid ka uuris ise erinevatest kogudest. Bostonist lahkumise järel õppis ta mõnda aega New Yorgi kunstiõpilaste liigas (The Art Students League). Peale seda asus Inglismaale Heatherly kunstikooli (Londonis), kus kohtas oma tulevast naist Elizabeth V.[1] Londonis keskendus ta peamiselt illustreerimisele ja joonistamisele. Maalikarjääri alustas alles New Yorgis uuesti. Maalides asus ta kujutama linnamaastikke ja muid taoliseid subjekte.[2]

Olles tagasi New Yorgis, olid esimesed aastad Franzile keerulised. Olude sunnil võttis vastu tööpakkumisi näiteks baarides seinamaalingute tegemiseks või ajakirjade illustraatorina. Samal ajal armus ta vanade tuntud meistrite töödesse. Eriti pakkus talle huvi Rembrandt. Aastal 1943 tutvus ta Willem de Kooningiga, mistõttu hakkas ta tihemini külastama Cedari baari. Baaris tutvus ta veel Jackson Pollocki ja Philip Gustoniga.[1] Samade isikutega kuulus Franz ka New Yorgi kooli (the New York School) liikmeks, täpsemalt abstraktsete ekspressionistide rühma. Sama rühmaga moodustati 1940–1950 vahel omaette ringi, kuhu kuulusid ka näiteks Mark Rothko ja Robert Motherwell.[2] Uued tutvused mõjutasid suuresti Kline´i loomingut, ta loobus näiteks Kooningi mõjutustel kujundamisest (figuration) ja asus katsetama abstraktse kunsti tehnikaid. Nõnda asus ta uurima must-valgeid palette ja katsetas tindiga, hiljem viis tehnikad üle lõuenditele ja võttis kasutusele suuremad majamaalingute pintslid, millega sai luua suuremaid ja võimsamaid kujutisi. Tema inspiratsiooniks olid suuresti Kooningi must-valged maalid ning mees julgustas ka ise teda veel suuremalt mõtlema ja töid laiendama. Kline´i tööd olid suuremõõtmelised ja väga löövad. Esimesed pildid eksponeeriti Charles Egani galeriis New Yorgis aastal 1950. Selle näitusega kinnitati Kline´i au ja mainet.[1]

1950ndatel oli Kline ka erinevates õppeasutustes õpetajaks (näiteks Black Mountaini kolledžis ja Brooklyni Pratti instituudis). Tema õpetused käsitlesid žesti, märkide tegemise ja füüsika uurimist ning nende omavahelist seotust. Kline´i üks tuntumaid õpilasi on Cy Twombly, kelle enda stiil on samuti erinev teistest ja väga ikooniline. Mõjutusi Kline´ilt on näha palju.[3] Kriitikud on arutanud, kas Franzi inspiratsiooniks võivad olla ka Jaapani must-valged kalligraafilised teosed. Kline ise eitas antud väidet. Kui tal aga paluti põhjendada oma teoste tähendust, keeldus Franz sellest ning vastas, et vaatajad peavad ise tundma selle kompositsiooni mõju. Ta ise lisas, et tema tööd pakuvad maalielamust (painting experience).[1] 1955. aastal asus Kline katsetama värvidega, püüdes nii tuua esile tasapindu. Seeläbi muutus tema stiil lõdvemaks. Aastaks 1960 oli Franz juba niivõrd mainekas abstraktne ekspressionist, et tema töid eksponeeriti paljudes riikides ja üheskoos teiste tuntud kunstnikega. Aastal 1962, kui Kline oli 52-aastane, suri ta ootamatult südamerikke tõttu.[1] Kuigi Kline´i surm tekitas palju tähelepanu, kadus rahval järgnevate aastate jooksul huvi kunstniku ja tema tööde vastu. Alles paarkümmend aastat hiljem (umbes 1980) leidis uus põlvkond minimaliste, et tegu on väga huvitava kunstnikuga.[1]

LoomingRedigeeri

Kuigi Kline katsetas ka värvidega töötada karjääri jooksul, siis kõige tuntumateks teosteks on ikka valgel lõuendil olevad mustad pintslitõmbed, mis on tehtud agressiivsete ja jõuliste tõmmetega. Tema kuulsus tuligi eelkõige tema spontaanse ja gestilise stiili tõttu.[2]

1960. aastal olid tema tööd näitusel Veneetsia biennaalil. 1961. aastal osalesid tema teosed ka Ameerikas näitusel “American Vanguard”, mis käis ka peale USA hiljem Euroopa riikides.[1]

Tema töid saab vaadata näiteks Guggenheimi muuseumis, New Yorgi modernse kunsti muuseumis või Tate´i kollektsioonis Londonis.[2] Kline erines teistest abstraktsetest ekspressionistidest sel moel, et tema ei panustanud teostesse oma tundeid, intuitsiooni ja alateadlikke emotsioone, vaid ta pani rõhku näiteks värvile, pintslitõmmetele või värvikoostisele.[3]

IsiklikkuRedigeeri

Naine Elizabeth V, kes läks Inglismaalt koos Kline´iga New Yorki. Hiljem kannatas vaimse tervise probleemide käes.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Franz Kline". The Art Story. Vaadatud 14.04.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Franz Kline". Artnet. Vaadatud 14.04.2020.
  3. 3,0 3,1 "Franz Kline and his acttion painting manner". Ideel Art. Vaadatud 14.04.2020.