Montana Freemen

Montana Freemen (inglise keeles 'Montana vabad mehed') oli religioosselt meelestatud grupp isikuid Jordani linnas Montana osariigis USAs, kes, lähtudes mõnest Ameerika valitsuse vastu võetud seadusest, mis on vastuolus USA konstitutsiooniga, on keeldunud tunnistamast administratsiooni legaalsust.

Ideoloogia muuda

See ja teised analoogilised patriootliku alatooniga liikumised on olnud USAs suhteliselt populaarsed alates Ameerika Ühendriikide loomise protsessidest 1700. aastatel. Eri grupid on hakanud vastu nii riigistamisele üldiselt kui ka riigi ja tema üksikute instantside vastu. Paljud politoloogid ja teised kodanikud on leidnud sellistest ideoloogiatest ideed, mida on järgitud tänapäevani. Põhikontseptsioon on siiski, et ajaloo jooksul on riik muutunud repressiivorganiks, mis on vastuolus riigi kontseptsiooniga ehk kodanikud on muutunud vahenditeks, kes eksisteerivad riigi jaoks, mitte et riik peab olema kodanike jaoks.

Enamus sellisest poliitikast lähtuvatest ühendustest lähtuvad oma tegevuses Kreeka-Rooma õiguslikust alusest, et iga seadus on kehtiv seni kuni see kuulutatakse kehtetuks selle isikute grupi poolt, kelle jaoks või huvide kaitseks on seadus vastu võetud. Sealt tulenevalt on võetud aluseks Magna Carta, mis oli õiguslik leping kuninga ja rahva vahel. Kuna kumbki pool ei ole seda lepingut kehtetuks kuulutanud, siis kehtib see tänapäevani. Kuna sellised patriootilised liikumised (eriti Ameerikas – kuid ka Inglismaal ja Prantsusmaal) loevad ennast lepingu õigusjärglasteks, siis kehtib nende jaoks leping edasi. Sellise juriidilise tõlgenduse alusel on USA tunnistanud ennast Briti Impeeriumi järglaseks Põhja-Ameerika kontinendi osas ja seega kehtib Magna Carta mõlemapoolselt. Samuti on Magna Carta olnud USA konstitutsiooni eeskujuks ning enamus Magna Carta põhimõtetest leiab kajastamist ka seal. Põhipunktid, mille alusel käib võitlus, on järgmised:

  1. Enesemääramine – igal isikul on õigus määrata oma kuuluvus nii religiooni, grupi kuuluvuse (right to associate) kui ka poliitiliste veendumuste alusel.
  2. Inimväärikus – ühtegi isikut ei tohi diskrimineerida punktis 1 toodud kuuluvuste alusel.
  3. Iseseisvus – kui valitseja või valitsus muutub oma kodanike suhtes repressiivseks, siis on kodanike aukohus selline valitsus välja vahetada

– A. poliitiliste vahenditega ehk valimistega;

– B. juriidiliste vahenditega ehk kohtus (USA kohtuseaduses on kirjas, et valitsus kollektiivselt ei vastuta ühegi asja eest ainult isikut on võimalik kohtus alla anda – mis on vastuolus konstitutsiooniga) ja

– C. militaarsete vahenditega ehk relvastatud riigipöördega – mis eeldab suure hulga isikute rahulolematust istuva valitsusega.

Vastasseis valitsusega muuda

Ameerika Ühendriikide Konstitutsioon määrab, et ainult USA valitsusel on õigus välja anda ja emiteerida maksevahendeid USA pinnal. Seda saab muuta ainult rahvahääletusel. Sellest lähtuvalt Ameerika Ühendriikide Kongressi otsus 23. detsembrist 1913 vastu võetud Föderaalreservi seadust, mida kutsutakse Owen-Glass Actiks ja millele andis seaduse jõu president Woodrow Wilsoni allkiri, on konstitutsioonivastane ja seega õigustühine. Sealt tulenevalt on valitsuse tegevus maksude kogumise osas ning igat sorti võlakirjade väljaandmise osas ebaseaduslikud, kuna tegelikult trükib raha ja väljastab võlakirju mitte USA valitsus, vaid erapankade konsortsium, mida tuntakse Föderaalreservi nime all.

Nende rahulolematus USA valitsusega viis selleni, et aastatel 19701996 ignoreerisid nemad osaliselt ja mõnedes aspektides ka täielikult valitsusstruktuure. Kasutati omavahel väljaantud tšekke ning muid võlakirju ning elati bartertehingute põhimõttel. Kuid alates 1992. aastast hakkas valitsus neile survet avaldama, et nad loobuksid oma tegevusest sest nende maksupoliitika tõed, mida valitsus ei suutnud ümber lükata, jõudsid massidesse ning valitsuse maksupoliitikat oleks järgmise 20 aasta jooksul tabanud täielik krahh sellise arengu juures. Vastavalt USA Iseseisvusdeklaratsioonile on maksude kogumine vabatahtlik, kuid seda seni, kuni sa ISE nõustud makse maksma – kui oled juba korra maksmist alustanud, ei saa sa sellest enam keelduda. Samuti alustasid grupp Montana Freemen enneolematut aktsiooni USA riigivõla tagasimaksmiseks Föderaalreservile. Kasutades kõrgelt haritud finantsistide juhatust panid nad võlakohustuse trustile UNITED STATES OF AMERICA ning oleks aastaks 2009 maksnud ära võla ja plaani alusel viinud USA sellisesse seisu, et aastaks 2020 oleks kadunud maksude vajadus. Kuna tegevus oli seaduslik, siis valitsus ei saanud seda tegevust takistada. Valitsusepoolne surve algas pärast seda, kui püüti parandada valitsusasutuste tööd ning anti kohtusse isikuid valitsusest, kes olid korrumpeerunud ja kasutasid muid ebaseaduslikke võtteid. Vastasseis kulmineerus 25. märtsil 1996, kui FBI ja BATF agendid püüdsid vallutada rantšot, kus asusid liikumise juhid. Kuna liikumisest võtsid osa paljud endised eriväelased ja isegi valitsusringkondades kodus olev USA Armee kolonel James Gritz (endine erivägede juht), siis lõppes rünnak täieliku fiaskoga. Algas 81 päeva kestnud piiramine, mis lõppes alles juunis 1996. Pärast pikka piiramist andsid liikumise juhid ennast vabatahtlikult valitsusjõudude käsutusse, et saabuval kohtuistungil edendada oma liikumise ideid ka teistesse osariikidesse. Kuna USA valitsusel on tihedad "sidemed" meediaga, siis kohtuprotsess on praktiliselt meedias kajastamata. Informatsiooni on levitanud vabadusse jäänud liikmed kasutades alternatiivseid meedia kanaleid – e-kirjad, kohalikud raadiod, HAM-raadiod ning enda väljaantud raamatute abil. Vaatamata valitsuse katsetele antud kohtuasja summutada on need ideed levinud ka juba mitmes muus osariigis ning maksuametil on tekkinud juba teatud piirkondades tõsised raskused. Kuna paljud liikumise toetajad, kes on ise juba makse maksnud, ei registreeri enam oma lapsi, on see saanud juba probleemiks.

Välislingid muuda