Modaalsus (keeleteadus)

Modaalsus on kõneleja hinnang situatsiooni võimalikkuse, vajalikkuse või paratamatuse kohta. Tavaliselt mõeldakse modaalsuse ja modaaltähenduste all vaid hinnangumodaalsust. Nullmodaalne väitlause on lihtsalt mingit situatsiooni väljendav konstateering.

• Peeter on saarlane. Peeter sõidab kokkutulekule.

Modaalsust saame väljendada eesti keeles kõneviisidega ja modaalverbidega(tarinditega). Kõneviis on verbi grammatiline kategooria, millel on oluline osa keele modaalsüsteemis, ja on markeeritud mingi grammatilise tunnusega. Näiteks imperatiiv väljendab deontilist vajalikkust, dünaamiline modaalsus aga võib järelduda kindla, tingiva ja kaudse kõneviisi isikulisest kasutusest.

• Ta läheb / läheks / minevat homme puhkusele.

Modaalsust saab väljendada ka leksikaalselt peamiselt modaalverbide ja muude modaalsete sõnadega nagu näiteks võimalik või võib-olla. Levinuimad modaalverbid on saama, võima ja pidama. Modaalsust sisaldavad veel ka verbid tunduma, ilmnema, adverbid tegelikult, ilmselt, tavaliselt, tihti, alati. Modaalsed võivad olla ka tav-partitsiip ja matu- adjektiiv.

• See on täiesti mõeldav!

Modaalsus jaotatakse vajalikkust ja võimalikkust väljendavaks. Nii vajalikkus-kui võimalikkusmodaalsus jagunevad omakorda episteemiliseks ja mitte-episteemiliseks modaalsuseks. Mitte-episteemiline modaalsus liigitub osalejaväliseks deontiliseks modaalsuseks ning osalejaväliseks mittedeontiliseks modaalsuseks ning osalejasiseseks ehk dünaamiliseks modaalsuseks. (penjam tulema-verb)

Modaalsuse liigid

Episteemiline modaalsus ehk tõenäosuse modaalsus näitab situatsiooni sooritamise tõenäosust või sooritamise usutavuse astet. Kõneleja võib väljendada oma kindlat veendumust öeldu tõesuses või mittetõesuses. Tõenäosuse modaalsus jaguneb astmeteks: vähe tõenäoline (Vaevalt ta saab minna), tõenäoline (Võib-olla ta saab minna), väga tõenäoline (Ilmselt ta saab minna), tõsikindel (Kindlasti ta saab minna). Episteemilist modaalsust väljendatakse modaalsete predikaatide ja rõhumäärsõnade abil. Episteemilist modaalsust edastavad näiteks verbid võima, saama, pidama, tõdema, kinnitama, teadma; arvama, oletama, uskuma, kahtlema jt; modaalsed adjektiivid ilmne, selge, kindel, paratamatu, tõenäoline, võimalik, usutav, kahtlane ning modaalsed substantiivid tõsi, õigus; vale, jama, tühi jutt jt.

• Võib-olla saab Peetrist hea õpetaja/Peetrist võib saada hea õpetaja. (Ütleja arvates on võimalus, et Peetrist saab hea õpetaja)

Episteemiline modaalsus sisaldub ka konditsionaalis.

• Kui sa oleksid varem tulnud, oleksime me kohtunud. (Konditsionaal markeerib sündmuse episteemilist võimalikkust, s.t teatud tingimusel oleks kohtumine aset leidnud)

Episteemilis-modaalset hinnangut lause sisule edastatakse ka evidentsiaalsusega.

Mitteepisteemiline osalejasisene ehk dünaamiline modaalsus näitab tegevussubjekti võimelisust või sisemist vajadust midagi teha. Agendi suutlikkus tuleneb tema enda omadustest ja välisoludest. EKG nimetab dünaamilist modaalsust tegelikkushinnanguks.

• Peeter ei saa tööle minna, sest ta on haige. (Isikuväline seisundi tekitaja ehk haigus põhjustas Peetri suutmatuse tööle minna)

Mitteepisteemiline osalejaväline deontiline modaalsus väljendab tegevuse läbiviimise lubatust/keelatust, vajalikkust/mittevajalikkust, kohustuslikkust/mittekohustuslikkust.

Deontilist võimalikkust väljendavad verbid tohtima, võima, saama, sobima, kõlbama, sündima, passima, lubama ja keelama jne.

• Söögilauas ei sobi matsutada.
• Alaealistel pole lubatud alkoholi osta.

Deontilist vajalikkust väljendavad verbid pidama, tulema, olema: 3 SG vaja ~ vajalik / tarvis ~ tarvilik + Vda.

• Te peate homme isiklikult kohal olla.

Mitteepisteemiline osalejaväline mittedeontiline modaalsus ehk asjaolumodaalsus väljendab olukorra võimalikkust või võimatust, vajalikkust või mittevajalikkust. Olukorra sooritamine sõltub välistest asjaoludest, mitte välise autoriteedi tahtest.

• (Päike paistab) Me saame/võime täna päevitama minna. (Päikese kui välise asjaolu olemasolu annab võimaluse päevitada)
• Me peame paadisõidu ära jätma, (sest torm on tõusmas). (Väline asjaolu torm mõjutab paadisõidu toimumist).

Modaalkategooriad teistes keeltes

Inglise keeles markeerivad modaalsust verbid can, may, will, shall, could, might, would, should, must ja dare, need, ought to, used to.Inglise modaalverbid on mitmetähenduslikud - ühte ja sama modaalverbi võib kasutada nii deontilise kui ka episteemilise modaalsuse väljendamiseks.

• The older students may leave school early. (Vanemad õpilased võivad koolist varem lahkuda, (juhul kui õpetajad ei jälgi neid hoolsalt) – (väljendab võimalust)

• The older students may leave school early – (Väljendab lubatust)

Mõnedes keeltes markeeritakse modaalsust soovi väljendavate desideratiivsete verbidega, kus modaalsust markeeriv vorm on tuletatud morfoloogiliselt. Näiteks niidumari keeles on kaks eraldi sufiksit, -ne ja -me, markeerimaks lihtsalt soovi midagi teha või meeleheitlikku, tõsikindlat soovi midagi teha.

• Lauset „Tač́e olaške kajə-ne-m” saame tõlkida „täna ma tahan minna linna“, aga lauset „ Olaške məjən kajə-me-m šueš” saame tõlkida „täna ma tahan ilmtingimata linna minna“.

Bulgaaria keeles või valmadjarri keeles saab markeerida madala tõeväärtusega informatsiooni dubitatiiviga.

• Valmadjarri-keelne lause „Mimijarti pa-lu“ tähendab „nad on haiged“, aga „mimijarti pa-rta-lu“ tähendab „võib-olla nad on haiged“.

Lause üllatuslikkust markeeritakse osades keeltes, näiteks kesktiibeti keeles, miratiiviga.

• Näiteks väitega „ngar dngul tog tsam yod“ ütleb tiibetlane, et „mul on natuke raha“ ja peab silmas seda, et tal on raha, mille olemasolust ta oli teadlik, kuid lause „ngar dngul tog tsam dug“ lause sisuks on, et „mul on natuke raha, aga selle olemasolu on mulle endale ka üllatav.“

Vaata ka

• Evidentsiaalsus

• Kõneviis