Mitteresident

isik, kes ei ole kodanik selles riigis, kus ta asub

Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist. Selle piirkonna valitsus, kus isik peamiselt ei ela, liigitabki isiku mitteresidendiks.[1]

Mitteresidendi maksustamine EestisRedigeeri

Kui isik liigitub Eestis mitteresidendiks, siis tuleb siin teenitud tulude eest maksta Eesti riigile tulumaksu. Näiteks osa residendi makstavast tulumaksust läheb elukohajärgsele omavalitsusele, aga mitteresidendi tulumaks läheb otse riigikassasse. Tuludeklaratsiooni pole vaja esitada, kui teenitud tulu on saadud palgatööna. Juhul kui vara võõrandamise eest on saadud tulu, peab siiski esitama tuludeklaratsiooni. Sel juhul tuleb täita mitteresidendi deklaratsiooni vorm.[2]

Püsiva tegevuskohaga mitteresidendil on vaja maksta riigile tulumaksu ka erinevatelt kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning kõikidelt kuludelt ja väljamaksetelt, mis pole otseselt seotud firma tegevusega. Kui mitteresidendil ei ole püsivat tegevuskohta, on tal maksustatud järgmised tulud:[2]

  • töö- ja teenustasu;
  • juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu;
  • ettevõtlustulu;
  • kasu vara võõrandamisest;
  • üüri- ja renditulu;
  • litsentsitasu;
  • pension, stipendium, preemia, toetus, abiraha, hasartmänguvõit, hüvitis perehüvitiste seaduse alusel, kindlustushüvitis, pensionifondi väljamakse, samuti kindlustushüvitised, mille on Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusselts mitteresidendile välja maksnud, ning Eesti pensionifondist mitteresidendile tehtud väljamaksed;
  • meelelahutaja või sportlase Eestis esinemise tasu.

Isikud, kes ei ole Eesti residendid ja ei pea maksma palgatöö eest tulumaksu, on näiteks välisriigi diplomaadid, eriülesandeid täitvad isikud, rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsuste liikmed.[2]

Mittemaksustatavad tuludRedigeeri

Mitteresidendi tulumaksuvabastused on kirjas tulumaksuseaduses. Isik, kes pole resident, ei pea maksma makse järgmiste tulude pealt:[2]

  • pärandvara;
  • omandireformi käigus tagastatud vara;
  • sundvõõrandamistasu;
  • tulu isikliku asja müügist;
  • töö või ametilähetusega seotud kulude hüvitis, päevaraha või välislähetustulu;
  • litsentsitasu, kui maksja ja saaja on omavahel pidevas seoses vähemalt kaheaastase perioodi vältel.

PensionRedigeeri

Igast füüsilisest isikust residendist võib saada ühel hetkel mitteresident. Seetõttu makstakse pensioni ka mitteresidendile. Eesti riigis rakendatakse üldjuhul 21% maksumäära, kui tegu on pensioni väljamaksetega. Nii residendil kui ka mitteresidendil on need samad. See tähendab, et esimesel ja teisel sambal on tulumaksumäär 21%, kuid kolmandal võib see olla kas 21% või 10%.[3]

Pangakonto avamineRedigeeri

Mitteresidendil peab olema Eestiga kindel seos, kui ta soovib luua endale pangakonto. Selle jaoks on vaja, et isikul oleks kas tööleping, üürileping või seotus ettevõtlusega. Siia lisandub ka olukord, kus mitteresident omandab haridust või on tal Eestis lähisugulasi (elukaaslane, lapsed või vanemad). Lisaks peab kontot avada sooviv isik põhjendama, miks tal seda vaja on. Kui vajalikud nõuded täidetud, saab minna pangakontorisse kontot avama.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Investopedia. (n.d.). Non-Resident
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti Maksu- ja Tolliamet. (2016). Mitteresidendi Eesti tulu maksustamine
  3. Oidsalu, R. (2014). Mitteresidentidele makstavate pensionide tulumaksuga maksustamine Eestis
  4. Swedbank. (s.a.). Uuele kliendile