Mitmikkodakondsus Eestis

Mitmikkodakondsus on isiku õiguslik seisund, kus tal on õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused samaaegselt mitme riigi suhtes. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei ole Eestis mitmikkodakondsus lubatud, mis tähendab, et teise riigi kodakondsuse vastu võtmine on Eesti kodakondsuse äravõtmise aluseks. Kui isikul on sünnijärgne õigus nii Eesti kui ka mõne välisriigi kodakondsusele, paneb seadus isikule täisealiseks saades kohustuse valida, millise kodakondsuse säilitamist ta eelistab, kuid kohustuse täitmata jätmise korral ei nähta isikule ette negatiivseid tagajärgi. Mitmikkodakondsuse kõige tavalisem vorm on topeltkodakondsus, mille korral inimene on kahe riigi kodanik.

Põhjused

Põhjused, miks mitte seadustada mitmikkodakondsust, on peamiselt seotud suurema administratiivse töö mahu, sellest tulenevate kulutustega ning riiklike julgeolekuküsimustega. Mitmikkodakondsuse seadustamine nõuaks rohkem koostööd teiste riikidega, et saada ja kontrollida teavet isiku teiste kodakondsuste kohta. Eesti kodanike muusse kodakondsusesse kuulumise üle arvestuse pidamine eeldaks muudatusi mitmetes andmekogudes, näiteks rahvastikuregistris, isikut tõendavate dokumentide andmekogus, sissesõidukeeldude registris ja Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogus. Täiendavalt vajaksid lahendamist näiteks küsimused, mis puudutavad Eesti kodanike riigikaitsekohustuse täitmist (kohustuslik ajateenistus Eestis), aga ka valimisõigust igas kodakondsusjärgses riigis, võimalikku lojaalsuskonflikti ja avalikus teenistuses riigivõimu teostamist.

Rahvastikuregistri andmetel puudutaks mitmikkodakondsuse üldine seadustamine umbes 245 000 inimest, kellest suuremal osal oleks topeltkodakondsus Venemaa Föderatsiooniga. Kuna mitme kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele ning Venemaa käsitleb jätkuvalt Eestit oma erihuvide piirkonnana, on alust pidada mitmikkodakondsust oluliseks ohuks Eesti riiklikule julgeolekule.

Reformierakond algatas 2018. aastal eelnõu kodakondsuse seaduse muutmiseks, mille eesmärk oli võimaldada mitmikkodakondsus sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikutele. Ainult sünniga kodakondsuse omandanud isikutele mitmikkodakondsuse võimaldamine võib aga tekitada pingeid ühiskonnas, kui mitmikkodakondsus on lubatud ainult osadele inimestele, samas kui naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanutel puuduks õigus mitmikkodakondsusele. Riigikogu hääletas seadusemuudatuse menetlusest välja.