Mirzə Bala Məmmədzadə

Mirzabala Mamedzade (aserbaidžaani keeles Mirzə Bala Məmmədzadə, türgi keeles Mirza Bala Mehmetzade; 13. august 1898 Zirə – 8. märts 1959 İstanbul) oli aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane. Ta elas aastast 1927 Türgis, oli aastatel 1955–1959 Müsavati partei juht.

Ta sündis 1898. aastal Zirə külas (praeguse haldusjaotuse järele Bakuus Xəzəri rajoonis) kaluri peres. Peagi kolis pere Bakuusse ja asus elama Çəmbərəkəndi piirkonda. 1907. aastal astus ta Bakuu vene-tatari kooli, mille lõpetas 1914. aastal, seejärel jätkas ta hariduse täiendamist Bakuu Tehnilises Tööstuskoolis. Pärast isa surma oli ta sunnitud tegelema kaubandusega. Tema esimene raamat ilmus kooliajal (aastal 1912). Tema lähedane tutvus intellektuaalidega ühenduses "Məhəmmədiyyə" mõjutas tõsiselt tema maailmavaate kujunemist. Aastast 1915 osales ta ühingu ajalehe "Açıq söz", olles ühtlasi iganädalase ajakirja "Bəsirət" peatoimetaja. Oktoobris 1919 sai temast Müsavati partei Bakuu komitee liige.

Pärast Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi okupeerimist 11. Punaarmee üksuste poolt moodustati 28. aprillil 1920 salajane vastupanukomitee, mida juhtis Aserbaidžaani rahvusliku vabastamisliikumise juht ja Müsavati partei esimees Məhəmməd Əmin Rəsulzadə. Selle komitee esimeheks määrati Mirzabala Mammadzade. Toimkonna liikmed asutasid salatrükikoja ja andsid välja ajalehte Isiglal. Koos sellega oli Mammadzade tõlk Rahvamajanduse Ülemnõukogus ja õpetas erinevates koolides. Sel ajal avaldas ta hulga artikleid Aserbaidžaani ajaloost. 1922. aastal ilmus Bakuus tema raamat "Aserbaidžaan-Turk yatbuaty". 1923. aastal avastasid omavalitsusasutused ajalehe Isiglal trükikoja ja Mirzabala Mammadzade arreteeriti. Peagi ta aga vabastati. Mais 1924 emigreerus ta Bandar-e Anzali linna Iraanis.

1927. aastal kolis Mirzabala Mammadzade İstanbuli. Ta astus İstanbuli Ülikooli õigusteaduskonda. Nendel aastatel ilmusid seal tema raamat "Azer misagi-milli - 28. mai stigl beyannamesinin tehlili" ja "Armeenlased ja Iraan". Mirzabala Mammadzade tegi tihedat koostööd ajakirjadega Azeri-Turk (1928-1931) ja Odlu Yurd (1929-1933), mida toimetas Məhəmməd Əmin Rəsulzadə.

1932. aastal kolis Mirza Bala Mammadzade Poola. Nendel aastatel ilmusid Berliinis Rasulzade toimetuse all ajaleht Istiglal (1932-1934) ja ajakiri Gurtulush. Mirzabala Mammadzade ilmus nende väljaannete lehtedel artiklitega, milles ta rääkis Aserbaidžaani iseseisvusest. 1938. aastal ilmus tema raamat "Aserbaidžaani rahvuslik liikumine, rahvusliku Aserbaidžaani Musavati partei ajalugu".

Aastal 1939 (pärast Poola okupeerimist) asub ta uuesti İstanbuli. İstanbulis töötab ta Türgi Entsüklopeedia ja Islami Entsüklopeedia toimetuses. 1949. aastal moodustati Ankaras tema osalusel "Aserbaidžaani kultuuriring". 1951. aastal trükiti selle ringi abiga Mammadzade teos "Türgi Albaania Aserbaidžaani ajaloos". 1952. aastal hakkas see ring välja andma ajakirja "Aserbaidžaan". Aastatel 1954–1959 oli ta Ameerika Ühendriikide Münchenis loodud NSV Liidu Uurimise Instituudi Kaukaasia filiaali esimees.