Mihkel Ilmjärv
Mihkel Ilmjärv (2. detsember 1891 Võisiku vald, Viljandimaa – 30. jaanuar 1951 Viljandi) oli eesti loomaarstiteadlane ja tõuaretaja.
Elulugu muuda
Mihkel Ilmjärv oli külakooliõpetaja poeg. Ta lõpetas 1913. aastal Riia vaimuliku seminari ja 1917. aastal Tartu veterinaariainstituudi. Ilmjärv töötas loomaarstina aastatel 1916–1920 Kiievis ja 1920 loomaarstina Eesti sõjaväes, 1921 Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi Loomakasvatuse Peavalitsuse veise- ja hobusekasvatuse osakonna juhataja kohusetäitjana, 1921–1922 Lihula jaoskonna ning 1922–1926 Lääne maakonna ja Haapsalu linna loomaarstina, 1926–1947 Tori hobusekasvanduse juhatajana ja 1947–1950 Eesti NSV Teaduste Akadeemia loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi hobusekasvatuse sektori juhatajana. Ta oli aastatel 1929–1932 ajakirja Meie Hobune toimetaja.
Aastatel 1947–1951 oli Ilmjärv Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.[1]
Tunnustus muuda
- 1938 – Valgetähe teenetemärk
- 1945 – Eesti NSV teeneline teadlane
- 1947 – Eesti NSV riiklik preemia
Mälestuse jäädvustamine muuda
- Mälestussammas Tori pargis (August Vomm, 1966).
Viited muuda
Kirjandus muuda
- H. Kavak. "Mihkel Ilmjärv – 100 (1891–1951)". – Eesti Loomaarstlik Ringvaade 1/2, 1991, lk 110–113
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 419