Ava peamenüü
Merili Metsvahi raamatu "Sõsara sõrmeluud" esitlusel 12.12.2018

Merili Metsvahi (sündinud 24. juulil 1973) on eesti folklorist.

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas 1998 Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. 2000. aastal sai ta samast magistrikraadi samuti eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Metsvahi on õppinud ka Loránd Eötvösi Ülikoolis Budapestis, Göttingeni ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta doktorikraadi tööga "Indiviid, mälu ja loovus: Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi". Tema juhendaja oli Ülo Valk.[1]

Metsvahi töötab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadurina.[1]

Ta on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatuse liige ja Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi asutajaliige.[1]

Metsvahi on uurinud imemuinasjutu tüüpi Naine libahundiks ja esimese öö õiguse müüdi levimist Eestis ning on seisukohal, et esimese öö õigust Eestis ei olnud.[2][3] Ta on andnud välja muinasjutukogumikke ja koostanud õppekirjandust.

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • "Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse", koostanud Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Koolibri 2005.
  • "Folkloristlikud välitööd", koostanud Merili Metsvahi. TÜ Kirjastus 2017.
  • "Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti muinasjuttudes", koostanud Merili Metsvahi. Hunt 2018.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri