Merili Metsvahi

eesti folklorist

Merili Metsvahi (sündinud 24. juulil 1973) on eesti folklorist.

Merili Metsvahi raamatu "Sõsara sõrmeluud" esitlusel 12.12.2018

Elulugu muuda

Ta lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, 2000. aastal sai samal erialal magistrikraadi. Metsvahi on õppinud ka Loránd Eötvösi Ülikoolis Budapestis, Göttingeni ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis. 2007. aastal sai ta doktorikraadi tööga "Indiviid, mälu ja loovus: Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi". Tema juhendaja oli Ülo Valk.[1]

Metsvahi töötab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessorina.[1]

Ta on International Society for Folk Narrative Research'i ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige ning Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi asutajaliige.[1]

Metsvahi on uurinud imemuinasjutu tüüpi "Naine libahundiks" ja esimese öö õiguse müüdi levimist Eestis ning on seisukohal, et esimese öö õigust Eestis ei olnud.[2][3] Ta on andnud välja muinasjutukogumikke ja koostanud õppekirjandust.

Teoseid muuda

  • "Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse", koostanud Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Koolibri 2005.
  • "Folkloristlikud välitööd", koostanud Merili Metsvahi. Tartu Ülikooli Kirjastus 2017.
  • "Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti muinasjuttudes", koostanud Merili Metsvahi. Hunt 2018.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Merili Metsvahi ETIS
  2. "Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu. Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa kirjameeste teostes." Keel ja Kirjandus, 7, 2018, lk 521–540.
  3. Merili Metsvahi: esimese öö õigus on täielik väljamõeldis, Linnaleht
  4. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Välislingid muuda