Menopaus
Menopaus on periood naise elus, mil menstruatsioonid lõppevad ehk lõppeb viljakas iga. Keskmiselt saabub menopaus 50-51-aastaselt. Varaseks peetakse menopausi, mis algab enne 45. eluaastat.[1] Menopausi algust mõjutavad ülekaal, suitsetamine ja stress. Menopausi diagnoositakse tagasiulatuvalt, kui 12 kuu jooksul pole esinenud menstruatsiooni.[2]
Sümptomid muuda
Menopausi eelselt (nimetatakse ka perimenopausiks) hakatakse naise organismis tootma vähem östrogeene. Igakuised menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarsemaks ning mõne aja möödudes ei esine menstruatsiooni enam üldse[3]. Menopausiga kaasnevateks füüsilisteks sümptomiteks on ka kuumahood, mis võivad põhjustada peapööritust, uinumisraskused, südamepekslemine, peavalud, lihas- ja liigesevalud, kaalutõus, kuiv ja sügelev nahk, kuseteede infektsioonide sage esinemine ja vähenenud libiido.[4] Menopausi sümptomitega toimetulekuks on võimalik rakendada hormoonasendusravi. Seni üks tõhusamaid ravimeid menopausi sümptomite leevendamisel on tiboloon.[5] Põhja-Ameerika Menopausi Ühing soovitab lisaks hormoonravile kuumahoogude leevendamiseks mittehormonaalseid ravivõtteid, näiteks kognitiivset käitumisteraapiat, kliinilist hüpnoosi, selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid, gabapentiini, fezolinetanti, oksübutüniini ja kaalulangetamist[6].
Enneaegse menopausi põhjused muuda
Menopausi nimetatakse enneaegseks, kui see esineb enne 40. eluaastat. Enneaegset menopausi võivad põhjustada keemiaravi, kiiritusravi, munasarjade kirurgiline eemaldamine, hüsterektoomia ehk emaka eemaldamine, varane puberteedi algus (enne 11. eluaastat), kromosomaalsed haigused (näiteks Turneri sündroom ja fragiilse X-i sündroom), autoimmuunhaigused, suitsetamine ja HIV infektsioon. Östrogeeni vähesuse tõttu on enneaegse menopausiga naistel kõrgem risk osteoporoosi, südamehaiguste, depressiooni ja neuroloogiliste haiguste (nagu Parkinsoni tõbi) tekkeks, kuid madalam risk rinnavähi tekkeks.[7][5]
Viited muuda
- ↑ "Menopaus - Inimene". www.inimene.ee (eve). Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ monika.lell (23. november 2021). "Milliseid sümptomeid põhjustab menopaus ja kuidas neid leevendada?". Confido Meditsiinikeskus. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Menopause: Overview", InformedHealth.org [Internet] (inglise), Institute for Quality and Efficiency in Health Care (IQWiG), 2. juuli 2020, vaadatud 14. detsembril 2023
- ↑ "Menopause - Symptoms". nhs.uk (inglise). 23. oktoober 2017. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 Davis, Susan R.; Baber, Rodney J. (august 2022). "Treating menopause — MHT and beyond". Nature Reviews Endocrinology (inglise). 18 (8): 490–502. DOI:10.1038/s41574-022-00685-4. ISSN 1759-5037.
- ↑ "The 2023 nonhormone therapy position statement of The North American Menopause Society". Menopause (Ameerika inglise). 30 (6): 573. Juuni 2023. DOI:10.1097/GME.0000000000002200.
- ↑ "Premature & Early Menopause: Causes, Symptoms & Treatment". Cleveland Clinic (inglise). Vaadatud 14. detsembril 2023.