Melatoniin

Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon. Inimestel reguleerib melatoniin bioloogilist ööpäevarütmi.

Melatoniin
Identifitseerimine
CAS-i number 73-31-4
ATC-kood N05CH01
PubChem 896 CID 896
DrugBank DB01065
ChemSpider 872
Keemiline info
Keemiline valem C13H16N2O2
Molaarmass 232,278 g/mol

Melatoniini esineb bakterites, taimedes (näiteks liht-naistepunas) ja teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev antioksüdant.

Melatoniini struktuur sarnaneb serotoniini struktuuriga.

Nimetused ja tähisedRedigeeri

IUPACi nomenklatuuri tähis: N-[2-(5-methoxy-1H-indol-3-yl)ethyl] acetamide.

CAS-i registreerimisnumber on 73-31-4. PubChemi number on CID 896.

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, melatoniini retseptorite agonistid, ATC-kood: N05CH01 (näit Circadin jt)

Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all.

BiosünteesRedigeeri

Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad hüpotalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema.

Melatoniini biosüntees toimub trüptofaanist mis esmalt muudetakse kindla ensüümi poolt serotoniiniks.

KasutamineRedigeeri

Melatoniini kasutatakse unehäirete ravis, 1993. aastast on see toidulisandina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eksogeenset melatoniini kasutatakse unehäirete, ajavahestressi ning nn kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravis, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatel unetust.

VälislingidRedigeeri

Melatoniin ja tüümus
Teadusuuringutes