Mehhiko surnutepäev

Traditsiooniline surnutepäeva altar Milpa Altas

Mehhiko surnutepäev (hispaania keeles: Día de Muertos) on Mehhiko püha, mida tähistatakse terves Mehhikos, eriti kesk- ja lõunaosas. Seda püha tähistavad ka Mehhiko juurtega inimesed üle kogu maailma. Mitmepäevasel pühal saadakse pere ja sõpradega kokku, et toetada surnute hingelist teekonda. Seda tehakse neid mälestades ja nende eest palvetades. Mehhiko kultuuris nähakse surma kui inimelu loomulikku osa. See tähendab, et mehhiklased ei näe seda päeva kurvana vaid kui pidupäeva, mil lahkunud ärkavad ja tähistavad koos nendega.[1] Mehhiko surnutepäev lisati 2008. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.[2]

Ingliskeelsetes riikides viidatakse pühale mõnikord ka kui Día de los Muertos[3][4], see on originaalse nimetuse Día de Muertos back-translation (kui tõlketekst tõlgitakse tagasi originaalkeelde).[5][6][7] Püha tähistatakse peamiselt Mehhikos, kus see on ka riigipüha. Enne Hispaania kolonisatsiooni 16. sajandil, tähistati püha suve alguses. Järk- järgult hakati püha seostama 31. oktoobri, 1. novembri ja 2. novembriga, et see läänekristliku hingedeajaga: halloweeni, pühakutepäeva ja hingedepäevaga kokku langeks.[8][9] Surnutepäeva traditsioonide kohaselt ehitatakse privaatsed altarid ehk ofrendas, kasutades calaveras (eesti keeles: pealuud), Mehhikko saialilli (inglise keeles: aztec marigolds) ja lahkunute lemmikuid sööke ja jooke.[10] Kõiki neid asju viiakse koos surnute esemetega haudadele kingitusteks.

Teadlased seovad tänapäeva Mehhiko püha päritolu sadade aastate eest elanud põlisrahva kommete ja jumalanna Mictecacihuatlile pühendatud asteekide festivaliga. Sellest on saanud riiklik sümbol ning selle kohta õpitakse ka Mehhiko koolides. Paljud pered tähistavad  Rooma-Katoliku Kiriku traditsioonilist pühakutepäeva.

Algselt ei tähistatud surnutepäeva Mehhiko põhjaosas, kus seda ei tuntud kuni 20. sajandini, sest selle põliselanikel olid teistsugused traditsioonid. Põhjaosa elanikud ja kirik ei tunnistanud sellist püha, põhjusel, et see oli seotud paganlike elementide ja katoliikluse sidumisega. Nad tähistasid pühakutepäeva nagu teisedki kristlased. Mesoameeriklaste mõju oli sealses piirkonnas piiratud ja Lõuna- Mehhiko põliselanikke, kes seda püha tähistasid, elas seal vähe. Põhja- Mehhikos hakati seda püha tähistama 21. sajandi alguses, kuna Mehhiko valitsus muutis selle 1960. aastate hariduspoliitikal põhinevaks rahvuspühaks.[11][12][13]

ViitedRedigeeri

  1. Society, National Geographic. "Dia de los Muertos". National Geographic Society, 17. oktoober 2012. Vaadatud 08.04.2019.
  2. "Indigenous festivity dedicated to the dead". UNESCO, 11. oktoober 2014. Vaadatud 31.10.2014.
  3. "Dia de los Muertos". El Museo del Barrio, 27. oktoober 2015. Vaadatud 31.10.2015.
  4. "Austin Days of the Dead". 1. november 2015. Vaadatud 31.10.2015.
  5. "Honoring Traditions on Día de Muertos". Dollars & Sense. Baruch College.. Vaadatud 14.11.2019.
  6. Morales, Areli. "Read This Before Celebrating Día de Muertos This Year. Signed, a Zapotecan-American". L.A. TACO, 29. oktoober 2019. Vaadatud 14.11.2019.
  7. "Giant Skeletons Emerge from the Streets of Mexico for Día de los Muertos". My Modern Met, 31. oktoober 2019. Vaadatud 14.11.2019.
  8. Day, Frances Ann (2003). Latina and Latino Voices in Literature. Greenwood Publishing Group. Lk p. 72. ISBN 978-0313323942
  9. Lumaban, Weely A. (October–November 2008). "All Soul's Day". The Bread Basket. Vol. V no. 3. Rex Bookstore, Inc. pp. 23–23.
  10. "Dia de los Muertos". National Geographic Society, 2. november 2016. Vaadatud 2.11.2016.
  11. Lee, Stacy (2002). Mexico and the United States. Marshall Cavendish. ISBN 978-0761474029
  12. Cazares, Eduardo. "Día de Muertos en Nuevo León". Diario Cultura. Diario Cultura.mx, 1. november 2014. Vaadatud 01.11.2014.
  13. Mendoza, Gustavo. "Hasta en el velorio, las penas con pan son menos". Milenio, 1. november 2014. Vaadatud 25.10.2016.