Mehe suguelundid
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Mehe suguelundid (lad organa genitalia masculina) on nii sisemised (lad organa genitalia masculina interna) kui ka välimised (lad organa genitalia masculina externa) paljunemisorganid, mis moodustavad koos kuseelunditega tervikliku kuse-suguelundkonna ehk urogenitaalsüsteemi (apparatus urogenitalis).
Sisemised suguelundid
muuda1. Munand (lad testis, orchis) (2) on munandikotis olev paariline suguelund, mis on eraldatud vaheseinaga.[1]
- Ülesanne: toota seemnevedelikku e spermat (lad sperm) (sh spermatozoone) ja testosterooni (androgeeni ehk meessuguhormooni) ning suhelda ajuripatsi ja hüpotalamuse ning teiste elundisüsteemi vastavate osadega;[2][3][4]
2. Munandimanus (2) – paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal.
- Ülesanne: toodavad meessugurakke ehk spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!
3. Eesnääre asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20–25 grammi, koosneb 30–40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärmepõletik on prostatiit.
- Ülesanne: toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku ehk sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks.
4. Seemnepõiekesed (2) – paiknevad eesnäärme kohal
- Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat
5. Seemnejuhad (2) – juhivad sperma mehe organismist välja
6. Sugutisibulanäärmed (2) – hernesuurused
- Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale
Välimised suguelundid
muuda1. Munandikott (1) – kaitseb munandeid
2. Suguti (1) – on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise.
- Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha)
3. Sugutilukk (1) – on suguti eesmine osa ja seda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks.
Fimoos
muudaFimoos (lad phimosis) – eesnaha ava kitsenemus ka eesnahakitsenemus on poisslastel esinev anatoomiline eripära, mille korral on eesnaha tagasilükkamine sugutilukilt takistatud.[5] Poisslastel peaks see selguma kuni 4. eluaastani.
Invasiivne sekkumine
muudaFimoosi korral sekkutakse vajadusel kirurgiliselt. Kuna kirurgiline sekkumine teostatakse üldanesteesia seisundis (ka üldnarkoosis), on tüsistuste tekke võimalus kuni 34%.[6]
Ravimiteraapia
muudaFimoosi korral kasutatakse edukalt ka kortikosteroide sisaldavaid salve.[7][8][9]
Suguline areng
muudaTunnused:
- kiire kasv;
- tujude vaheldumine, solvumised;
- muutlik käitumine;
- tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne);
- sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad
Umbes 13–15-aastaselt areneb poisist nooruk; mõne areng toimub varem, mõnel hiljem.
- Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid – need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
- Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute vastu.
- Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas võitaoline aine, mida nimetatakse smegmaks.
- Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige vee ja õige pesuvahendiga, sest juba paari päevaga läheb smegma haisema ja see koht hakkab sügelema ning võib tekkida põletik.
- Suguti otsa ei soovitata pesta dušigeelidega, vaid eelistama peaks apteegis müüdavaid intiimpesuvahendeid.
Seemnerakk on meessugurakk (mis on järglaste saamiseks vajalik rakk meestel). Munarakk on naissugurakk ja neid on ainult naissool. Seemnerakud hakkavad tekkima poistel murdeeas (seega tekib võimalus juba isaks saada!).
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. , ISBN 9985-829-55-7
- ↑ http://psychology.jrank.org/pages/310/Hormones.html Sissekanne veebiportaalis (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ http://www.scholarpedia.org/article/Models_of_hypothalamus Sissekanne veebiportaalis (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ http://www.yourhormones.info/glands/testes.aspx Sissekanne veebiportaalis (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. , ISBN 9985-829-55-7
- ↑ TATIANA C. MARQUES, FRANCISCO J.B. SAMPAIO, LUCIANO A. FAVORITO,TREATMENT OF PHIMOSIS WITH TOPICAL STEROIDS AND FORESKIN ANATOMY, International Braz J Urol, Official Journal of the Brazilian Society of Urology, Vol. 31 (4): 370-374, July - August, 2005, International Braz J Urol Official Journal of the Brazilian Society of Urology Vol. 31 (4): 370-374, July - August, 2005, Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ TATIANA C. MARQUES, FRANCISCO J.B. SAMPAIO, LUCIANO A. FAVORITO,TREATMENT OF PHIMOSIS WITH TOPICAL STEROIDS AND FORESKIN ANATOMY, International Braz J Urol, Official Journal of the Brazilian Society of Urology, Vol. 31 (4): 370-374, July - August, 2005, International Braz J Urol Official Journal of the Brazilian Society of Urology Vol. 31 (4): 370-374, July - August, 2005, Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ J. E. Wright , THE TREATMENT OF CHILDHOOD PHIMOSIS WITH TOPICAL STEROID, AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND JOURNAL OF SURGERY (MELBOURNE) Volume 64, Number 5: Pages 327-328, May 1994. Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)
- ↑ Ashfield JE, Nickel KR, Siemens DR, MacNeily AE, Nickel JC., Treatment of phimosis with topical steroids in 194 children., J Urol. 2003 Mar;169(3):1106-8. Osaline veebiversioon (vaadatud 28.06.2013
Välislingid
muuda- Mark W McClure, M.D. Robert S. Iyker, "Smart Medicine for a Healthy Prostate: Natural and Conventional Therapies", 2001, Penguin Putnam, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)(inglise keeles)