Matthew Henson
Matthew Alexander Henson (8. august 1866 – 9. märts 1955) oli afroameeriklasest maadeuurija,[1] kes käis ligi 23 aasta vältel koos Robert Pearyga seitsmel Arktika retkel. Nad veetsid ekspeditsioonidel kokku 18 aastat.[2] Ta osales 1908.–1909. aasta ekspeditsioonil, mis väidetavalt jõudis 6. aprillil 1909 geograafilisele põhjapoolusele.[3][4] Hensoni sõnul olevat ta oma seltskonnast olnud esimene, kes jõudis põhjapoolusele.[5]
Noorpõlv
muudaHenson sündis Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Nanjemoys loonusrentnike peres. Ta jäi varakult orvuks ning veetis suurema osa noorpõlvest Washingtonis. 12-aastaselt jättis ta kooli pooleli ja asus tööle jungana. Hiljem naasis ta Washingtoni ja töötas kaubamajas müüjana. Üks tema kliente oli Robert Peary, kes palkas ta 1887. aastal oma teenriks.[5]
Põhjapoolus
muudaNende esimene ühine Arktika ekspeditsioon toimus aastatel 1891–1892. Henson oli navigaator ja käsitööline ning teda tunti Peary "parema käena". Ta õppis koos Pearyga inuittide ellujäämisvõtteid.[5]
Aastatel 1908–1909 toimunud Gröönimaa ekspeditsiooni oli Henson üks kuuest mehest – lisaks Pearyle ja neljale inuitile –, kes väitsid, et jõudsid esimesena geograafilisele põhjapoolusele.[5] Intervjuudes esitles Henson ennast esimese poolusele jõudjana. Hiljem on nende saavutus vaidlustatud seoses sellega, et nende ekspeditsioonide andmed ei olevat usaldusväärsed ja ebausutav olevat tempo nende teekonna viimases osas ning et mehed võisid navigatsioonivigade tõttu eksida poolusest 48–97 km.[6]
Tunnustus
muudaHenson sai ekspeditsioonil osalemise tõttu tuntuks ja 1912. aastal avaldas ta memuaarid "Neegermaadeavastaja põhjapoolusel" (A Negro Explorer at the North Pole).[5] Hiljem, eaka mehena pälvisid tema saavutused taas tähelepanu. 1937. aastal oli ta esimene afroameeriklane, kes võeti The Explorers Clubi (ingl 'maadeuurijate klubi') eluaegseks liikmeks; 1948. aastal sai ta klubi auliikmeks. 1944. aastal pälvis Henson Peary Polaarekspeditsiooni medali ning presidendid Harry Truman ja Dwight Eisenhower võtsid ta Valges Majas vastu.[5] 1988. aastal maeti tema ja ta abikaasa põrm ümber Arlingtoni riiklikule kalmistule.[7] 2000. aastal autasustas National Geographic Society Hensonit postuumselt Hubbardi medaliga, mille esimene laureaat oli olnud 1906. aastal Robert Peary.[5][8] 2021. aasta septembris nimetas Rahvusvaheline Astronoomialiit tema järgi ühe Kuu kraatri.[9]
Pilte
muuda-
Matthew Henson ülikonnas
-
Pilt Hensonist (1943)
-
Henson koos nelja inuitist ekspeditsiooniliikmega
-
Matthew Henson polaarvarustuses
-
Henson kelgul Battle Harbouris. Henson ehitas kõik ekspeditsioonikelgud ise[5]
-
Henson sigaretipakikaardil (1910)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "USA maadeuurijad jätsid Gröönimaale endast päranduseks lapsed". Elu24. 12. september 2011. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ Deirdre C. Stam, "Introduction to The Explorers Club Edition," Matthew A. Henson's Historic Arctic Journey: The Classic Account of One of the World's Greatest Black Explorers[alaline kõdulink], Globe Pequot, 2009, pp. 3–6
- ↑ "Matthew Henson - Facts, Quotes & Family". Biography (Ameerika inglise). 22. juuni 2021. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ "Matthew Alexander Henson | Arctic Expedition, North Pole, African-American | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "The Inside Story of the African American Explorer Who was the First Man to Stand on Top of the North Pole". Adventure (inglise). 28. veebruar 2014. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ "Matthew Henson: First to the Top of the World?". oceanwide-expeditions.com (inglise). Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ Burial Detail: Henson, Matthew A (Section 8, Grave S-15-1) – ANC Explorer
- ↑ Howard, Brian Clark (23. veebruar 2018). "Historic Photos Celebrate Pioneering Black Explorer". National Geographic. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2016. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
- ↑ "Lunar Crater Named After Arctic Explorer Matthew Henson by International Astronomical Union, Accepting NASA/LPI Proposal". NASA. 20. september 2021. Vaadatud 25. septembril 2021.