Mart Aas

Mart Aas (sündinud 4. mail 1972 Tallinnas) on eesti näitleja ja näitekirjanik.

HaridusRedigeeri

TööRedigeeri

Tegutsenud 1994–2003 Theatrumis (asutajaliige), olnud hiljem vabakutseline. Alates 2005. aastast vabakutselisena mänginud, kirjutanud ja lavastanud põhiliselt Tartu Uues Teatris. Kirjutanud näidendeid ja lavastanud neid, esinenud Erki Kasemetsa Polygon teatri performance’itel, mänginud filmis („Protsess”, 2010, Balti Filmi- ja Meediakool) ning teleseriaalides („Ment”, 2012–13; „Köök”, 2015).

Töötanud ka reklaamikirjutajana, teinud raadiosaateid. Kirjutanud ka artikleid, monolooge, sketše. Lugenud sisse paljusid audioraamatuid vaegnägijatele, loonud esimesena Eestis filmidele, lavastustele ja kunstinäitustele kirjeldustõlget, teinud kaastööd ajalehele Epifanio (pseudonüüm Nato Lumi). Osaleb kunstirühmitustes Aroonia (aastast 2005) ja Vedelik (aastast 2011),

Ta on Pärnus asuva Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi autor (2008, kaasautorid Kaarel Eelma ja Mikk Mutso).

LoomingRedigeeri

RolleRedigeeri

  • Somov (Tšehhovi “Armastuse mirage”, 1995)
  • Salieri, Leporello ja Noormees (Puškini “Väikesed tragöödiad”, 1997, diplomilavastus Theatrumis)
  • Yniold (Maeterlincki “Pelléas ja Mélisande”, 1998)
  • Moskva Hamlet (Tšehhovi “Mina. Sina. Tema. Meie. Teie. Nemad”, 2000)
  • Monica isa (Aasa “Kõik on noored”, 2000, Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi teatriharu ja teater-kooli Theatrum ühistöö)
  • K. Müller (Gábor Görgey “Vader, kus tukk on?”, 2001)
  • Horatio (Shakespeare’i „Hamlet“, 2003)
  • esitaja (Alleni ja Aasa “Elu sees”, 2006 Theatrumis, rühmatöö, ka kuuldemäng 2007)
  • Haritud inimene (Griškovetsi “Vene rännumehe ülestähendused”, 2008 Tartu Uues Teatris, ka lavastus ja lavakujundus koos Ott Aardamiga)
  • Režissöör (Aasa “IDentiteet”, 2009 Tartu Uues Teatris)
  • metropoliit Ambrosi Pihkvast ja Poolakene (Otsa “Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt”, 2010, Loomine)
  • Veiko (Aasa „EDU“, 2011 Tartu Uues Teatris)
  • Keegi C (Aasa “Projekt Elu”, 2012 Tartu Uues Teatris)
  • Raimond (Ivar Põllu “Autori surm”, 2013 Tartu Uues Teatris)
  • Teine mees (Võrõpajevi “Illusioonid”, 2013, Tartu Uue Teatri ja Vene Teatri ühistöö)
  • Peter Karpati (Schimmelpfennigi “Araabia öö”, 2014 PolygonTeatris)
  • Rudolf (Võrõpajevi “Joobnud”, 2014 Theatrumis)
  • Sergei (Aasa “Mürisev vaikus”, 2015, Oliivipuu ja kohvik Sinilind)
  • Gabriell Rehn (Marko Raat, Allfilm/ERM, 2016 ERM)
  • Anti (Hassan Blasimi“ Digital Hats Game”, 2016, Teatteri Telakka ja TUT)
  • Esitaja (Mait Vaik “Meeleparanduseta audioraamat” 2017 kirjastus Puiestee, Kultuurkapital)

Näidendeid ja lavale jõudnud teksteRedigeeri

  • "mürisev vaikus" (2015)
  • "Äralennuväli" (2013)
  • "Projekt Elu" (2012)
  • "EDU" (2011)
  • "IDentiteet" (2009)
  • "Räägime asjast. Puhas eesti materjal." (2008)
  • "Elu sees" (2005 version, 2012 version)
  • "Kõik on noored" (2000)

RaamatudRedigeeri

  • "IDentiteet" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)
  • "Edu" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)
  • "Projekt Elu" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)

TunnustusRedigeeri