Marko Albert (sündinud 25. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti triatleet.

Marko Albert 2022. aasta Arvamusfestivalil
Marko Albert 2012. aasta Melbourne'i Ironmanil

Saavutused

muuda

Ateena olümpiatriatlonis sai Marko Albert 21. koha, kaotades võitjale Uus-Meremaa sportlasele, 33-aastasele Hamish Carterile 4.19. 25-aastane eestlane alustas tublilt, tulles 1,5 km ujumise järel veest neljandana ja kuuludes pärast 40 km rattasõitu teise gruppi, kusjuures kaotust liidrile oli vaid 47 sekundit.

49 startija hulgas oli maailma edetabelis 84. kohal olevast Albertist tagapool vaid viis triatleeti. Eestlase paremust pidid tunnistama ka kolm eksmaailmameistrit.

Albert alustas särtsakalt, vedades ujujate rivi esimesel kolmandikul ja sai kuivale maale neljandana, kaotust aja 18.01 saanud ameeriklasele Andy Pottsile 12 sekundit. Eestlasest olid ees ka Paulo Myuashiro Brasiiliast ja venelane Igor Sõsojev. Vahetusalas tegutses aga Albert kiiresti ja pääses rattasõidule kolmandana, olles möödunud Sõsojevist.

Rattadistantsi teiseks 8 km ringiks oli formeerunud 15-liikmeline juhtgrupp, kuhu kuulus ka Marko. Kolmanda ringi tõusu järel pääsesid eest kuus meest, kes distantsi teise poolega suurendasid vahe enne jooksu jälitajatega enam kui 40 sekundile. Albert pedaalis vapralt teises 9-liikmelises grupis ja sai rattasõidu järel 15. vaheaja. Albert, kes oli enne olümpiat hädas jalavigastusega, saabus esimeselt jooksuringilt 18. kohaga, kaotust juhtijatele 2.02. Järgmisel ringil oli eestlane langenud kahe koha võrra ja vahe juhtijatega suurenenud veel minuti võrra.

"Esimene ring polnud hea, kuid teisel ja kolmandal hakkasin juba liikuma," rääkis Albert.

Pekingi olümpiamängudel sai Marko Albert 41. koha. Ta kaotas võitjale 5.20,30. Pärast ujumist oli ta 10. ning pärast rattasõitu 43. kohal.

2011. aasta Hawaii Ironmanil sai Marko Albert ajaga 8:35:18 võistluse 13. koha. See oli eestlaste seni parim aeg antud võistlusel ja parima koha kordamine.[1]

2012. aasta Melbourne'i Ironmanil sai Marko Albert võistluse 9. koha koguajaga 8:18.04 (3,8 km ujumist 47:13 (3.), 180 km rattasõit 4:29.55 ja maratonijooks 2:57.35).[2]

2012. aasta Ironman 70.3 Racine'il sai Marko Albert 1. koha ajaga 3:59:23.

2013. aasta Uus-Meremaa Ironmanil sai Marko Albert 2. koha koguajaga 8:25.30.

2014. aastal võitis Marko Albert Ironman New Zealandi Cameron Browni ja Terenzo Bozzone'i eest koguajaga 8:17.33: 3,8 km ujumist 46:10 (kiireim aeg), 180 km rattasõit 4:36.42 (kiireim aeg) ja maratonijooks 2:50.05 (teine jooksuaeg).

Märkimisväärsemad tulemused

muuda
Aasta Võistlus Koht
2018 Ironman Tallinn 3
2018 ITU Long Course World Championships Odense 3
2017 Ironman European Championships Frankfurt 7
2017 Ironman 70.3 Victoria 1
2017 Ironman New Zealand 4
2016 Ironman World Championships 14
2016 Ironman European Championship Frankfurt 4
2016 Ironman African Championship South Africa 3
2014 Ironman New Zealand 1
2014 Ironman Austria 5
2014 Ironman 70.3 South Africa 10
2014 Ironman 70.3 Italy 7
2013 Ironman New Zealand 2
2013 Ironman 70.3 Geelong 7
2013 Ironman 70.3 South Africa 4
2012 Ironman 70.3 Racine 1
2012 Ironman New Zealand 6
2012 Ironman Melbourne 9
2011 Ironman World Championships 13
2011 Ironman Austria 3
2011 Ironman 70.3 US Open Championships, Galveston 6
2010 Ironman 70.3 Austin 2
2009 Ironman 70.3 St Pölten 4

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Marko Albert on 189 cm pikk ja kaalub 79 kg. Ta elab Tallinnas ja kuulub klubisse Triatloniklubi 21CC. Tema treener on Jüri Käen. Albert lõpetas 1997. aastal Eesti Spordigümnaasiumi ujumise erialal ja 2001. aastal Sisekaitseakadeemia. Ujumisega tegeles üksteist aastat, triatloniga tegeleb 1997. aastast. Tema eeskuju triatleetidest on Kirill Litovtšenko. Eesmärk spordis on saada paremaks. Hobideks on filmid, lugemine ja hispaania keel.

Tema isa Mati Albert on endine suusataja ning õde Maria Albert on endine ujuja.

Viited

muuda
  1. Marko Albert tuli Hawaii Ironmanil 13. kohale[alaline kõdulink] jooksja.ee, 9. oktoober 2011
  2. Mariel Gregor (25. märts 2012). "Marko Albert sai Austraalias üheksanda koha". Postimees. Vaadatud 7. oktoobril 2014.

Välislingid

muuda