Maret Kaik

Maret Kaik (sündinud 19. märtsil 1955 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja.

Elukäik

Maret Kaik on lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli (1973), Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal (1979, cum laude), EELK Usuteaduste Instituudi kultuuriloo magistriõppes (2009, cum laude).

Aastatel 1979–1999 töötas ta ajalehtedes Noorte Hääl ja Sõnumileht ning ajakirjades Nõukogude Naine / Eesti Naine, Aja Pulss ja Luup. Publitsistikat, lühijutte ja värsse on avaldanud ka mitmes muus väljaandes.

Loominguline tegevus

2002. aastast on Maret Kaik vabakutseline tõlkija ja toimetaja. Ta on toimetanud ligikaudu 30 ilu- ja aimekirjandusteost. Tema eestindatud teostest võib vast esile tõsta Anna Dostojevskaja mälestusraamatut "Elu Fjodor Dostojevski kõrval", Iris Murdochi romaani "Liivaloss", Nick Hornby romaani "Pikk tee alla", aga ka Esther de Waali keldi kultuuriloo poeetilist käsitlust "Keldi palvemeel", mis hõlmab lisaks hulga vanu palvelaule.

Maret Kaik on avaldanud kaks luulevihikut: "Üle valuläve" (2008) ja "Mustade jälgede rida" (2013).

Tunnustus

• 1993 Eesti Ajakirjanike Liidu publitsistikapreemia
• 1996 Eesti Perefondi auhind pere- ja naisteema mõtestamise eest
• 2003 rahvusvaheline Dostojevski-nimeline kirjandusauhind

Isiklikku

Maret Kaigi isa oli ajakirjanik ja kirjastaja Lembit Kaik (1923–1988), ema (südame)arst Larissa Kaik (1925–2017). Professor Jüri Kaik (1953–2017), teenekas kardioloog ja arstiteadlane, oli tema vend.

Tema pojad on Anto Kaik ja Indrek Kaik.