Mare Muik

Mare Muik (sündinud 23. jaanuaril 1940) on eesti pedagoog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

Lapsepõlv ja kooliaastad

Mare Muigi vanemad olid Johannes (−1953?) ja Anni (27. jaanuar 1913 – 29. detsember 2010). Ta õppis Loksa keskkoolis ja lõpetas selle 1958. aastal (IV lend).

Juba kooliajal oli Mare kirjandushuviline ja aktiivne koolinoor.

Väljavõtted ajakirjandusest:

• ""Mare Muik sai meil kartulist medali," teatas X klassi juhataja Dia Virkus naljatavalt, kui küsisime, kes tema õpilastest «Uus-Küla» kolhoosis on kolhoositööl tublimad. "Üldse on aga tublid kõik," lisas ta. Nii see ka on — kahe päevaga on tublid kartulivõtjad Mare Muik, Urni Neppi, Mari Muru, Maire Aasumäe jt. võtnud üles ja vedanud panipaika 10 tonni kartuleid. /.../ Õpilased Helgi Kaugerand, Mare Muik ja Rein Lepp esitasid veel lühinäidendi «Etteütlus üle turja»."
• Muik osales pidevalt koolielus, oli tuntud deklamaator ja noorautor: "Ilmekalt kandis ette kooli tuntud deklamaator Mare Muik luuletuse "Imetlen taevast"."
• "15.mail toimus keskkooli saalis kirjandusõhtu. /.../ Seejärel tutvustati paremaid töid. XI klassi õpilane Mare Muik esitas omaloomingulise luuletuse "Kevadisel ajal" tsüklist "Pilk aastaaegadesse" ja luges ette jutustuse "Varas" vanaema jutupaunast. /.../ Lõpuks esitas M. Muik hoogsa omaloomingulise luuletuse "Matkalaul". Sealsamas võitis Mare ka 12 küsimusest koosneva kirjandusviktoriini."
• "Mare Muigi kujunemist mõjutas tugevalt tema tädi, Lilli Muik, kes andis varjunime Lill Sygisen all 1927.aastal välja luulekogu. Mare ise on öelnud, et tädi oli tema vaimne suunaja: "Ostis mulle kõik muinasjuturaamatud ja ta aitas mu lugemishuvile kaasa, toetas mind ülikooliõpingute ajal. Tänu temale olen saanud kasvada raamatute ja sõna valdkonnas."."

Mare Muik alustas 1959. aastal õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia erialal.

Tegevus Rakveres

Pärast ülikooli lõpetamist 1963. aastal alustas ta Rakveres tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Mare Muik (hüüdnimega Mure Maik) on olnud klassijuhatajaks Rakvere Gümnaasiumi (tollal Rakvere I Keskkool) viiele klassile, sh 51. lennule ja 85. lennule.

Õpetajatööd on ta mõtestanud nii: "Nii nagu õpetaja vajab lapse usaldust ja mõistvat suhtumist oma nõudmistesse ja korraldustesse, nii vajab õpilane õpetajapoolset tunnustust, asjalikku nõudlikkust, heatahtlikkust ja andestamistki, vajab seda salapärast sidet iseenesest ju kahte vastasleeri kuuluva inimese vajel, mida on tunnetanud vaid see, kes ise klassi ees seisnud ja klassitäie rahvast oma sõnaga suutnud haarata."

Paljud tema õpilased peavad Mare Muiki oma lemmikõpetajaks: "Õpetaja Muigi tunnid on sama elavad kui tema isiksus."

Ta on tegutsenud ka looduskaitseaktivistina, Rakvere linnavalitsuse (toona Rakvere Linna TSN Täitevkomitee) haridusosakonna inspektori ja metoodikuna, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži õppejõuna ning tema tööd tunnustati läbi aastate korduvalt.

Omaaegses Rakvere linnavalitsuses töötades panustas Muik looduskaitselisse tegevusse ja avaldas hulgaliselt artikleid kohalikes ning üleriiklikes ajalehtedes (Punane Täht nr 34, 20. märts 1986 jne). Samuti on Mare Muik avaldanud palju arvamusartikleid pedagoogika vallas.

Väljavõtted ajakirjandusest:

• "Haridus- ja noorsooküsimustega on mul linnanõukogu alatise komisjoni esimehena tulnud tegelda lasteaiaealistest alates ja töötavate noortega lõpetades. Näiteks uurisime, kuidas šeffasutused abistavad koolieelseid lasteasutusi. Koostöös kultuurikomisjoniga selgitasime, kuidas haaravad Rakvere linna kultuuriasutused oma tegevusega töötavaid ja koolinoori. Mis selgus? Keskastme õpilased, eriti poisid, vajavad suuremat rakendatust. Oleme uurinud noorte osa ettevõttes, seda, kuidas lahendatakse nende töö, õppimise, olme, kultuurilise ja sotsiaalse arenguga seotud probleeme. See viimane ongi sõlmküsimus, just sellest sõltub, millise töötaja ettevõte endale saab."
• "Esmakordselt, kuid see-eest väga tuumakalt kirjutas meile mullu Rakvere 1. keskkooli õpetaja Mare Muik. Õpetajas loova isiksuse ja tema vaimse tervise säilitamise nimel on talvise koolivaheaja muljetest-mõtetest kirja pandud lugu "Algab uus tööpäev" (vt. NÕ 17. jaan. 1976). Ta küsib, mida on selleks vaja, et pärast koolivaheaega «hingelt kirgastununa, vaimselt rikastununa, psüühiliselt puhanuna õpetada-töötada erksamalt, rõõmsamalt, seega ka edukamalt»? Ja vastab: "Laskem õpetaja loodusesse, spordi juurde, kontserdile, reisimagi selle asemel ei teda karmi käsuga koolimajas hoida küll aineklassi korrastamas, küll plaane planeerimas, kartoteeke koostamas või midagi muud seesugust tegemas. Kõik seegi saab varem või hiljem tehtud. Kuid väsinud, tujutu õpetaja uue veerandi alguses — see on ohtlik koolile ja temale endale." Ning veel: "Laskem õpetajal oma ilumeelt ja vaimu, endas inimest toita, siis suudab ta teistele inimlikkust anda, et nõnda inimlikkust luua."."

Ta on osalenud olümpiaadide ja võistluste korraldamises ning mitmete žüriide tegevuses:

• kirjandusolümpiaadid;
• looduskaitsealased võistlused
• kirjandivõistlused;
• Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi MINU RIIK poolt kodanikupäevaks 2010. aastal korraldatud esseekonkurs "Tegus kodanik on riigi rikkus" jne.

Muud

Mare Muik tegeleb ka loovkirjutamisega. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu algatas 2010. aastal loomekonkursi "Rakvere romanss", mille tulemuste kohta avaldati artikkel Virumaa Teatajas. Väljavõte: "Luulevormis kirjutistest leidis esiletõstmist "Romanss Viru vandele", autor Mare Muik. Žürii märkis selle puhul toredat suhtumist ja üldistusi, mis andsid edasi muutumised Viru vande andmise aegadest tänaseni. Autor on maininud neidki, kes on Viru vande pannud päriskirjandusse ja tänasesse päeva toonud."

Muik on ka oma klassile pühendanud poeemi. See kuulus esiettekandele klassikokkutulekul aastal 2022.

Muik on olnud Rakvere Filmiklubi president, liige on algusaastaist.

Teised Mare Muigist

Tema eeskujul on paljud õppinud õpetajaks. Tuntud vilistlastest on temast kõnelnud ja kirjutanud näiteks Liivi Heinla, Kristi Mumm, Karmen Joller, Triin Varek ja Kaja Visnapuu.

• Karmen Joller: "Mäletan, kui algas esimene eesti keele tund keskkoolis. Meie klass oli paras lärmakas, õpetaja tuli sisse. Ta ei öelnud mitte ühtegi sõna, lihtsalt seisis – ja minutitega oli klass haudvaikne. Temas oli midagi, mis meis kõigis juba esimese hetkega aukartust äratas. Ta armastas oma ainet väga ja õpetas kirega. Ta oli hästi süstemaatiline."
• Liivi Heinla: "Teine inimene, kelle mõju naisele väga suur on olnud, on tema kirjandusõpetaja Mare Muik. Just nimelt Muik õpetas kirjandust armastama." Liivi Heinla ka mõned tema õpetusmeetodid üle võtnud ning rõhutab õpetaja Heinla, kui väga ta Mare Muigist lugu peab
• Triin Varek on öelnud, et eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mare Muik andis oma tunde samuti väga huvitavalt. Tihtipeale käis tundides ka eluõpetus. Sel ajal hakkas Triin Varek sahtlisse luuletusi kirjutama.
• Kaja Visnapuu on öelnud, et koolielu sõltub ikka inimestest, kes seal on, hoolimata ideoloogiast. Mare Muik suunas neid lugema Sirpi ja Vasarat, käidi kinoklubis, kirjutati kirjandeid dokumentaalfilmidest. Arutlusoskus ja kriitiline mõtlemisoskus on koolist pärit.
• Kristi Mumm on öelnud, et Rakvere gümnaasiumi vilistlasena läks ta oma klassijuhataja, legendaarse õpetaja Mare Muigi eeskujul kirjandust õppima. Ühe õpetaja mõju oli nõnda suur, et tekitas noores inimeses õpetamise vastu suuremat huvi.

Tunnustus

• Eesti NSV teeneline looduskaitsja (1987)
• Rakvere linna teenetemärgi Rakvere Kroonimärk omanik (2000)
• Rakvere Gümnaasiumi vilistlaskogu välja antava preemia "Parim Õpetaja’ 1. laureaat" (2007)

Välislingid

• Miks me vajame tänapäeval Tammsaaret? digar, Punane Täht, 2. veebruar 1987.
• Mare Muik: Väikerahva identiteet oleneb keelest. Virumaa Teataja, 14. märts 2012.
• Plinkiv reklaam reostab magamistuba. Virumaa Teataja, 22. oktoober 2014.