Magnus II (Mecklenburg)

Magnus II (1441 – 20. november 1503) oli Mecklenburg-Schwerini hertsog 1477. aastast kuni oma surmani.

Magnus II, Mecklenburgi hertsog

Elulugu muuda

Ta oli Mecklenburg-Schwerini hertsogi Heinrich IV ja selle naise Dorothea poeg. Hertsog Heinrich IV oli Mecklenburgi maad oma võimu alla taasühendanud, kui päris endised Werle ja Stargard isandkonnad vastavalt 1436. ja 1471. aastal. Oma elu lõpul pühendas Heinrich IV üha enam aega hedonistlikule luksusele, samal ajal kui Magnus ja tema vennad Albrecht ja Johann võtsid üle kõige aktiivsema osa valitsusasjades. Johann suri 1474. aastal, jättes maha leinava lese Sophie, kellega Magnus abiellus 29. mail 1478.

Pärast Heinrichi surma 1477. aastal valitses Magnus hertsogkonda koos Albrechtiga. Pärast Albrechti surma 1483. aastal valitses Magnus üksi, kuna tema noorem vend Balthasar ei hoolinud üldse valitsemisest. Magnus valitses kuni oma surmani 1503. aastal, kui talle järgnesid tema pojad Heinrich V, Erich II ja Albrecht VII, kes esialgu valitsesid koos, kuni 1520. aastal oma maa Mecklenburg-Schwerini ja Mecklenburg-Güstrowi hertsogkondadeks jaotasid.

Hertsogkonna võlad kasvasid ülemäära suuresti tänu Heinrich IV pillavale õukonnaelule. Magnus püüdis seda võlga vähendada. Ta kärpis igati oma hertsogkonna majapidamist ning pantis kaupa ja regaale. Purunenud rahandust üritas ta taastada erakorralise Bedeni sisseviimisega (pärisorjade poolt mõisale tarnitavad kaubad). See tekitas pingeid hansalinnade Rostocki ja Wismari suhtes, kes üritasid saavutada iseseisvamat positsiooni.

1487. aastal puhkes Rostockis mäss, mis on tuntud kui "Rostocki toomkiriku vaenus" (Rostock Domfehde). Päästikuks oli kollegiaatkiriku (üldiselt tuntud kui toomkirik) rajamine Püha Jakobi kirikusse (Jacobikirche). Selle teoga soovis Magnus II kindlustada ülikooli rahastamise ja oma võimupositsiooni linnas. Kiriku pühitsemise päeval 12. jaanuaril 1487 mõrvati tänaval praost Thomas Rode. Pühitsemiseks kohal olnud väärikad isikud pidid linnast põgenema. Magnus kartis oma elu pärast, kui tema saatjaskonda rünnati. Tema elu päästis ihukaitsja, kes viskus kõige ägedamas möllus Magnuse peale. Mäss kestis 1491. aastani. Lõpuks hukati mässu juht Hans Runge ja kolm muud mässulist ning linn pidi tunnistama toomkapiitlit, maksma märkimisväärse trahvi ja kinnitama kõik hertsogi privileegid. Ekskommunikatsioon ja interdikt, mille alla Saksa-Rooma keiser Friedrich III ja paavst Innocentius VIII Magnuse ja Balthasari olid pannud, tühistati.

Lisaks nendele vaenustele oma kodumaal oli Magnusel vaidlusi ka naabervürstide ja oma vasallidega, nagu neil päevil oli kombeks, näiteks pärimiste, tulude ja piirivaidluste üle. Magnus osales lahingutes või vahendas vaidlevaid osapooli. Teatud projektid, mis olid mõeldud tema territooriumi majandusliku olukorra parandamiseks, nagu kavandatud kanal, mis ühendaks Läänemerd Elbe ja Põhjamerega Schweriner See kaudu, ning Mecklenburgi raha kvaliteedi parandamine, tuli rahastamise puudulikkuse tõttu määramata ajaks edasi lükata. 1492. aastal mõisteti 27 juuti Sternbergis surma pärast süüdistamist armulaualeiva veristamises. Magnus kinnitas otsuse ja juudid hukati tuleriidal.

Oma koduses elus oli tal rõõm näha, kuidas kaks tema tütart abiellusid austatud Saksa vürstidega. Tema tütar Anna sai Hesseni dünastia matriarhiks ja Sophie sai sama staatuse Wettini dünastia Ernestiinide liinile. Pärast Magnuse surma saavutas tema noorem tütar Katharina kuulsuse Saksimaa hertsogi Moritza emana.

Magnus suri 20. novembril 1503 Wismaris ja maeti Doberaner Münsterisse.

Järglased muuda

Magnus II abiellus Pommeri Sophiega. Nad said järgmised lapsed:

Eelnev:
Heinrich IV
Mecklenburgi hertsogid
1477–1479
koos Albrecht VI-ga
Järgnev:
Albrecht VI
kui Mecklenburg-Güstrowi hertsog
Järgnev:
Balthasar ja
Magnus II
kui Mecklenburg-Schwerini hertsogid
Eelnev:
Magnus II ja
Albrecht VI
kui Mecklenburgi hertsogid
Mecklenburg-Schwerini hertsogid
1483. aastal muudeti Mecklenburg-Güstrow Mecklenburg-Schweriniks
1479–1503
koos Balthasariga
1479–1507
Järgnev:
Balthasar
Albrecht VII
Erich II ja
Heinrich V
Eelnev:
Albrecht VI
kui Mecklenburg-Güstrowi hertsog