Madura

See artikkel on saarest; samanimelise linna kohta Indias vaata artiklit Madurai.

---

Madura on saar Indoneesias Ida-Jaava provintsis Jaava saare idaosa põhjarannikul.

Madura
Madura pinnamood
Koordinaadid	7° 4′ S, 113° 24′ E
Pindala	5290 km²
Elanikke	3 621 646 684,6 in/km²

Madura on kitsa ja madala Surabaya väinaga eraldatud Surabaya linnast Jaava saarel. Lõunast eraldab teda samuti Jaava saarest Madura väin. Jaavast ja Madurast põhja jääb Jaava meri.

Jaava meres on palju saari. Madurast itta jäävad Sapudi ja Raas ning nende taha itta Kangeani saared. Kaugemal loodes on Bawean. Kõik nad on asustatud.

Madura pindala on 5290 km². Saar on ida-lääne suunas pikliku kujuga.

Saar on lainja pinnamoega ning ulatub läänes üle 200 m ja idas üle 400 m üle merepinna. Kõrgeim tipp küündib 471 m kõrgusele üle merepinna.

Halduslikult jaguneb Madura neljaks regentkonnaks, mis kõik ulatuvad Jaava merest Madura laheni. Nende regentkondade keskused on lääne poolt ida poole minnes Bangkalan, Sampang, Pamekasan ja Sumenep, mis kõik on oma regentkonna suurimad linnad. Kolm viimast neist asuvad saare lõunarannikul. Suurimad Madura põhjarannikul olevad asulad on Tanjungbumi ja Ambunten.

Madura suurim maantee kulgeb saare rannikut pidi ümber kogu saare.

Ajalugu

17. sajandi alguses oli Madura saar Surabaya riigi liitlane. Matarami valitseja sultan Agung alustas sõda Surabayaga, vallutas 1624 Madura ja 1625 ka Surabaya. Agung kehtestas saare jaotuse neljaks regentkonnaks, mis kehtib põhiosas tänapäevani. Maduras hakkas valitsema otse sultanist põlvnev Cakraningrati suguvõsa, mis oli aga vastu keskvalitsusele, korraldas mässe selle vastu ja vallutas vahel koguni suuri alasid Mataramist.

18. sajandi algul puhkes Esimene Jaava pärilussõda. Selle õhutaja, mitte küll osaline, oli Madura valitseja Cakraningrat II. Sõda ei jäänud aga venima, vaid lõppes 1705. Võimule tuli Pakubuwono I, kes tänas Hollandit abi eest sellega, et andis neile Ida-Madura.

1740 puhkes Kesk-Jaaval pärast hiinlaste veresauna ülestõus, mida Holland aitas taas maha suruda. 1743. aastal sõlmitud rahulepinguga annetas Pakubuwono I Hollandile ka teise poole Madurast. Cakraningrat IV, kes oma riigist seetõttu ilma jäi, põgenes Lõuna-Kalimantanisse Banjarmasinisse, kus pöördus abipalvega Inglismaa poole, aga ta reedeti, langes Hollandi vägede kätte vangi ja saadeti Kapimaale pagendusse.

Sellest ajast kuulus Madura täielikult Hollandile, kuid Holland jättis kehtima endise haldusjaotuse regentkondadeks, ainult regente määras koloniaalvalitsus ise. Madura sai tuntuks koloniaalvägede värbamise allikana ja 19. sajandi teisel poolel Hollandi Ida-India peamise soolaallikana.

Majandus

Madura elanike arv oli 2010. aasta andmetel 3 621 646. Enamik neist on madurad ja kõnelevad madura keelt. Alates 16. sajandist moodustavad elanike enamiku moslemid.

Madura on Ida-Jaava teistest piirkondadest vaesem ja peamiselt tegeletakse seal põllumajanduse ja karjakasvatusega. Siiski ei ole pinnas seal kuigi viljakas, erinevalt Jaavast. Peamine kasvatatav teravili on mais. Rannikul püütakse kala. Majanduses on peamiseks ekspordiartikliks tubakatooted. Alates koloniaalajast on saar ka suur soola eksportija.

Suramadu sild

Vaesuse ja tööpuuduse tõttu on seal suur väljaränne ja paljud madurad elavad mujal. Madurasid on 20 miljonit, kellest rõhuv enamus elab väljaspool Madurat, peamiselt Jaaval. Pärast iseseisvumist on Indoneesia valitsus korraldanud mitu rahvastiku ümberasustamise programmi, mille eesmärgiks on vahel olnud islamiusuliste osakaalu suurendamine mingi paiga elanikkonnas, ja madurad on olnud kõige arvukam ümberasustatav rahvas.

Alates 1980-ndatest on Madura läänetipus olevas Bangkalanis siiski hakanud tööstus arenema. Bangkalani ja Surabaya vahel on praamiliiklus. 2009. aastal avati kahe saare vahel Surabaya–Madura sild, lühidalt Suramadu sild, mis on 5,4 km pikk ja Indoneesia kõige pikem sild. See on andnud tõuke Madura tööstuse arengule ja Bangkalan on hakanud muutuma Surabaya eeslinnaks.

Pullide võidujooks Sumenepis

Madura on tuntud pullide võiduajamiste poolest. Kihutamisega tegelevad noored poisid, kellel on lihtne puust sadul. Nad läbivad 100 meetrit umbes 10–15 sekundiga. Võistlused toimuvad mitmes linnas ja kulmineeruvad Presidendi Karikavõistlusega, mis toimub septembris või oktoobris Pamekasanis.

Madural on populaarsed mitmesugused muusika ja teatri vormid, sest need pakuvad vaestele inimestele odavat meelelahutust. Madurast väljas on tuntud madura teater topeng, kus näitlejad kannavad maske ning etendavad klassikalisi lugusid, näiteks Ramajanat ja Mahabharatat. Topengi esitatakse sageli üle-Indoneesialistel piirkondliku kunsti ülevaatenäitustel Madura saare esindajana, aga Madural enesel on see harv, selle esitamine on piiratud peamiselt suurte ametlike sündmustega. Madural enesel on märksa sagedasem teatrivorm loddrok, kus näitlejad ei kanna maske ja mis on vähem formaliseeritud. Loddroki näidendid katavad ka palju laiemaid teemasid.