Seitse maailmaimet

Seitse maailmaimet, täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) välja valitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Nendel piltidel ei ole täpsustatud täpselt kuidas oli sel ajal

Seitse maailmaimet 16. sajandi Hollandi kunstniku Maarten van Heemskercki koloreeritud gravüüridel

Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. See ei ole aga säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:

"Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühitsetud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."

Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud

• Cheopsi püramiid Egiptuses,
• Semiramise rippaiad Babülonis,
• Artemise tempel Ephesoses,
• Zeusi kuju Olümpias,
• Halikarnassose mausoleum,
• Rhodose koloss ja
• Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).

Neist on säilinud ainult Cheopsi püramiid.

Kirjandus

• Aleksandra Neihardt, Irina Šišova. Vanaaja seitse maailmaimet, Tallinn 1969.

Välislingid

tere