Märt Sepik
Märt Sepik (14. detsmber 1929 Tallinn – 12. mai 1992 Tallinn) oli eesti korvpallur ja treener.
Sepik lõpetas 1947. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1950. aastal Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ning õppis aastatel 1951–1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas. Ta hakkas harrastama pallimänge Tallinna 2. Keskkoolis ja alustas regulaarseid korvpallitreeninguid Joann Lõssovi juhendamisel.[1]
Sepik võitis 1947. aastal Nõukogude Liidu noortemeistrivõistlustel pronksmedali. Ta mängis aastatel 1947–1950 Tallinna Kalevis, 1950–1961 Dünamos (ka mängiva treenerina) ja kuulus 1948–1961 Eesti koondisse. Ta võitis 1948. aastal Balti turniiri, 1952. aastal NL-i 10 linna turniiril hõbemedali, Eesti meistrivõistlustel 1947. aastal kuld-, 1948. aastal hõbe- ning aastatel 1949, 1951, 1952 ja 1954 pronksmedali. Ta võitis medaleid Dünamo koosseisus ka üleliidulistel meistrivõistlustel.[1]
Ta töötas aastatel 1951–1978 treenerina Dünamos ja 1978–1991 Tallinna Oktoobri rajooni Spordiklubis, võitis Dünamo naiskonna treenerina 1967. aastal NL-i noortemeistrivõistlustel B-klassis hõbemedali, aastatel 1964–1975 Eesti meistrivõistlustel 1 kuld-, 5 hõbe- ja 4 pronksmedalit ning 1968. aastal Eesti karika.[1]
Sepik kuulus Korvpalliföderatsiooni treenerite nõukokku ja Tallinna korvpallisektsiooni presiidiumi, tegutses vabariikliku kategooria kohtunikuna. 1992. aastast on korraldatud tütarlaste korvpallis temanimelist mälestusturniiri.[1]
Tema õpilaste hulgas olid Ilme Karilaid, Maria Borissova, Sirje Kangro, Svetlana Igumenova, Eevi Karm, Anne Sepp, Svetlana Ester, Anneli Kesksaar, Signe Sirge, Märt Kermon, Arnold Selge, Peeter Metsar, Ants Kuuskvere, Olev Baar.[1]
Tunnustus
muudaIsiklikku
muudaTema isa Edmund Friedrich Johannes Sepik võistles aastatel 1908–1932 kergejõustikus, jalgpallis ja kiiruisutamises, tegutses Tallinna garnisoni ja 3. diviisi spordikomisjonis, karskusseltsi Valvaja, ÜENÜ Tallinna Osakonna ja Jalgpalliliidu juhatuses ning kergejõustiku- ja jalgpallikohtunikuna.[1]