Männamaa
Männamaa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.
| Männamaa | |
|---|---|
 | |
| Pindala |
24,1 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
119 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
5258[3] |
| Koordinaadid | 58° 50′ N, 22° 38′ E |
  | |
 | |
Männamaa küla piirneb põhjas Nõmmerga, loodes Leigri, läänes Õngu, lõunas Pärnselja ja idas Kaigutsi külaga.
Nimi muuda
Kohanimi lähtub varasemate kirjapanekute alusel arvatavasti isikunimest Mandes või Ment.[4] Kohanime on esmamainitud 1609. aastal.
Loodus muuda
Männamaa lääneosa hõlmab Tihu looduskaitseala. Külas asuvad Tihu järv ja Männamaa karjäär. Küla läbivad Luguse jõgi, Tulimurru jõgi, Männamaa kraav, Pärnselja kraav ja Tihu kraav.
Elanike arv muuda
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 76 | 1959 |
| 116 | 1970 |
| 117 | 1979 |
| 205 | 1989 |
| 174 | 2000 |
| 107 | 2011 |
| 120 | 2019 |
| 102 | 2021 |
Ajalugu muuda
.jpg)
Tihu metsavahikoha lähistelt on leitud kaks Karlova tüüpi kivikirvest. Seda tüüpi kirveid kasutati nöörkeraamika kultuuri perioodil 2900–1800 eKr.
Küla kuulus algul Putkaste mõisale, hiljem Aadma mõisale. 1609. aastal oli Putkaste mõisas talunik Monnema Mick Hansopoick. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli Männamaa külas 9 talu.
1835. aastal oli Männamaal 15 talu. Elanikud said perekonnanimedeks nimed Greis, Jõepa, Jõhvik, Kaar, Kaev, Kask, Känd, Leisti, Ligema, Maasik, Makspuu, Marjasoo, Markus, Männapso, Nisu (Nisso), Oago, Panselg, Pihl, Piirselg, Pikpõld, Pärnpuu, Raim, Ristilt, Rukki, Toompuu, Tuhl, Tönts, Vakk, Villi ja Volperg.[5]
Nõukogude ajal oli Männamaa Ühenduse kolhoosi keskus. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ehitas 1969. aastal külla ait-kuivati.
Kultuur muuda
Männamaa külas asub 1919. aastal ehitatud Küüru tuulik, mis on ehitismälestis. Külas asub ka Hiiumaa kõrgeim ehitis, 120 meetri kõrgune Männamaa mast, mis on püstitatud 2008. aastal.
1984.–1999. aastal tegutses külas Männamaa algkool-lasteaed. Külas oli varem aktiivne kultuurimaja, kus on asunud nii söökla, baar, kino, sidejaoskond, raamatukogu kui ka erinevad poed. 1970. aastatel ehitatud hoone on toodud ära ka Kultuurimälestiste registri XX sajandi arhitektuuri loendis.[6]
Külas asuval katkukalmel kasvas mänd, mis hävis 1960. aastal. Külaselts paigaldas 26. aprillil 2018. aastal männi pärimuse püsimiseks mälestuskivi. Kalme võimalikul asemel on toimunud arheoloogilised uuringud, mille käigus küll inimluid ei leitud, kuid dokumenteeriti kivi läheduses õhuke kultuurkiht.[7]
Külas tegutseb Männamaa külaselts.
Männamaa külast on pärit arheoloog Monika Reppo.
Taristu muuda
Männamaa idaosa läbib Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee. Küla läbib loodest kagusse Kotkasoo tee.
Pilte muuda
-
Männamaa küla
-
Infotahvel
-
Suur tool
-
-
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Männamaa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835
- ↑ "Männamaa keskusehoone". Kultuurimälestiste register. 2023. Vaadatud 2. oktoobril 2023.
- ↑ Reppo, Monika (2020). "Koka, Ristete ja Männamaa kalmete mälestise tunnustele vastavuse kindlaks tegemine, muistise piiride määramine ning eksperdihinnangu koostamine Käina osavallas, Hiiumaal. Aruanne" (PDF). Kultuurimälestiste register. Vaadatud 2. oktoobril 2023.