Männamaa

küla Hiiumaa vallas Hiiumaal

Männamaa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Männamaa
Pindala: 24,1 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 102 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5258[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 50′ N, 22° 38′ E
Männamaa (Eesti)
Männamaa
Kaart

Männamaa küla piirneb põhjas Nõmmerga, loodes Leigri, läänes Õngu, lõunas Pärnselja ja idas Kaigutsi külaga.

Kohanimi lähtub varasemate kirjapanekute alusel arvatavasti isikunimest Mandes või Ment.[4] Kohanime on esmamainitud 1609. aastal.

Loodus

muuda

Männamaa lääneosa hõlmab Tihu looduskaitseala. Külas asuvad Tihu järv ja Männamaa karjäär. Küla läbivad Luguse jõgi, Tulimurru jõgi, Männamaa kraav, Pärnselja kraav ja Tihu kraav.

Elanike arv

muuda
Elanike arv Aasta
76 1959
116 1970
117 1979
205 1989
174 2000
107 2011
120 2019
102 2021

Ajalugu

muuda
 
Männamaalt leitud Karlova tüüpi kivikirves (AI 4137: 1)

Tihu metsavahikoha lähistelt on leitud kaks Karlova tüüpi kivikirvest. Seda tüüpi kirveid kasutati nöörkeraamika kultuuri perioodil 2900–1800 eKr.

Küla kuulus algul Putkaste mõisale, hiljem Aadma mõisale. 1609. aastal oli Putkaste mõisas talunik Monnema Mick Hansopoick. Läänemaa 17251726 adramaarevisjoni alusel oli Männamaa külas 9 talu.

1835. aastal oli Männamaal 15 talu. Elanikud said perekonnanimedeks nimed Greis, Jõepa, Jõhvik, Kaar, Kaev, Kask, Känd, Leisti, Ligema, Maasik, Makspuu, Marjasoo, Markus, Männapso, Nisu (Nisso), Oago, Panselg, Pihl, Piirselg, Pikpõld, Pärnpuu, Raim, Ristilt, Rukki, Toompuu, Tuhl, Tönts, Vakk, Villi ja Volperg.[5]

Nõukogude ajal oli Männamaa Ühenduse kolhoosi keskus. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ehitas 1969. aastal külla ait-kuivati.

 
Männamaa püha männi mälestuskivi avamise tseremoonia

Kultuur

muuda

Männamaa külas asub 1919. aastal ehitatud Küüru tuulik, mis on ehitismälestis. Külas asub ka Hiiumaa kõrgeim ehitis, 120 meetri kõrgune Männamaa mast, mis on püstitatud 2008. aastal.

1984.1999. aastal tegutses külas Männamaa algkool-lasteaed. Külas oli varem aktiivne kultuurimaja, kus on asunud nii söökla, baar, kino, sidejaoskond, raamatukogu kui ka erinevad poed. 1970. aastatel ehitatud hoone on toodud ära ka Kultuurimälestiste registri XX sajandi arhitektuuri loendis.[6]

Külas asuval katkukalmel kasvas mänd, mis hävis 1960. aastal. Külaselts paigaldas 26. aprillil 2018. aastal männi pärimuse püsimiseks mälestuskivi. Kalme võimalikul asemel on toimunud arheoloogilised uuringud, mille käigus küll inimluid ei leitud, kuid dokumenteeriti kivi läheduses õhuke kultuurkiht.[7]

Külas tegutseb Männamaa külaselts.

Männamaa külast on pärit arheoloog Monika Reppo.

Taristu

muuda

Männamaa idaosa läbib Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee. Küla läbib loodest kagusse Kotkasoo tee.

Pilte

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 7.02.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Marja Kallasmaa: artikkel "Männamaa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
  5. Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835
  6. "Männamaa keskusehoone". Kultuurimälestiste register. 2023. Vaadatud 2. oktoobril 2023.
  7. Reppo, Monika (2020). "Koka, Ristete ja Männamaa kalmete mälestise tunnustele vastavuse kindlaks tegemine, muistise piiride määramine ning eksperdihinnangu koostamine Käina osavallas, Hiiumaal. Aruanne" (PDF). Kultuurimälestiste register. Vaadatud 2. oktoobril 2023.