Lutter am Barenberge

Lutter am Barenberge on Langelsheimi linnaosa. 2021. aastani oli ta omaette vald Goslari kreisis.

Lutter am Barenberge
Vapp
Pindala: 33,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2310 (30.09.2019)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 51° 59′ N, 10° 16′ E
Endise valla asend Goslari kreisis

Linna pindala on 33,29 km². 31. detsembril 2015 elas seal 2362 inimest.

Linn asub Harzi mäestiku (lõunas) ja Hainbergi küngaste (põhjas) vahel. Omavalitsusse kuuluvad paikkonnad Nauen ja Ostlutter.

Ajalugu

muuda

Lutter, saanud nime lähedalasunud oja järgi, asutati keiser Otto I poolt 956. aastal, kui osa Gandersheimi kloostri valdusest Saksimaa hertsogkonnas. Vesilinnust on esmamainitud 1259. aastal, renditud Hildesheimi piiskoppide poolt kohalikele aadlikele. Erinevatel aegadel nõudsid seda Braunschweig-Lüneburgi hertsogid, kuid Hildesheimi piiskopid taasomandasid selle 1323. aastal. Seejärel ilmus nimetus Bischofslutter, et eristada seda lähedasest Königslutterist. Nimi Lutter am Barenberge (s.o. Harzi mäed) on pärit 14. sajandist.

Ägedas Hildesheimi piiskopkonna vaenuses 1523. aastal vallutas Lutteri Braunschweigi hertsog Heinrich II ning Hildesheim vürstlik Saksi-Lauenburgi piiskop Johannes IV säilitas vaid Ostlutteri paikkonna. Kolmekümneaastase sõja ajal taganesid Taani väed kuningas Christian IV juhtimisel Lutteri lossi, kus keisri ja katoliiklikud väed krahv Tilly juhtimisel võitsid neid 1626. aasta Lutteri lahingus, mis muutis Kolmekümneaastase sõja käiku.

Viini kongressi lõppakti järgi läks endine Hildesheimi valdus Ostlutter 1815. aastal Hannoveri kuningriigile (1866. aastast Preisi Hannoveri provints), samas Lutteri põlisosa jäi Braunschweigi hertsogkonnale. Mõlemad osad taasühendati haldusreformiga 1941. aastal.

Viited

muuda

Välislingid

muuda