Lajos I

See artikkel räägib Anjou dünastiast pärinevast kuningast; Jagelloonide dünastia kuninga kohta vaata artiklit Lajos II; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Lajos (täpsustus)

Lajos I (hääldus ['lajoš]; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.

Lajose isa, Anjou dünastiast Ungari kuningas (1308–1342) Károly I oli endale saanud Ungari trooni, poeg lisas sellele ka Poola oma. Anjou dünastia valitses Napoli kuningriiki Lõuna-Itaalias ning seetõttu oli Lajosel ka Napoli trooni pärimise õigus.

Sõjad Itaalias muuda

Lajos pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja Itaalias. Enne Károly I surma korraldas kuninganna Elisabeth Poolast oma teise poja Andrase abielu Napoli kuninganna Johannaga. Andras tapeti 1345 ja kuningas Lajos kuulutas Napolile sõja ja edendas esimest kampaaniat aastatel 1347–1348. Kuid sõja katkestas väga nakkava musta surma äge puhang ja Ungari väed läksid koju tagasi. Aastatel 1345–1352 sõdis Lajos taas Napoliga.

Lajos I jätkas sõda aastatel 1349–1350, vallutades Napoli kuningriigi. Nähes, et võimu hoidmine kahes riigis pole võimalik, sõlmis ta kuninganna Johannaga lepingu ja jättis talle sõltumatuse.

Pikemalt artiklis Napoli kuningriik

Sõjad Balkanil muuda

Ragusa vabariik 1426. aastal

Aastatel 1342–1381 (vaheaegadega) pidas Lajos sõdu Veneetsia vabariigiga, ta vallutas Aadria mere idaranniku. 1358 sõlmiti Lajos I ja Veneetsia vabariigi vahel Zadari rahuleping, millega lõppes Veneetsia võim Dalmaatsia ranniku üle. Ragusa saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes Ungari vasallriigiks. Loodi Dubrovniki ehk Ragusa vabariik (1358–1808), kuigi Ungari müüs osa sellest (Zadari ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi.

Lajose valitsetud alad: Poola ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajose kontrolli all olnud alad (roosaga)

1362. aastal vallutas Lajos Põhja-Bulgaaria. Teiste vallutussõdadega Balkanil sai Lajos Bosnia banaadi, Serbia, Valahhia vürstiriigi, Moldova ja Bulgaaria oma vasallideks.

Poola kuningana muuda

Poola kuningriik, aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal

1370. aastal päris Lajos, oma onult Poola kuningalt Kazimierz III-lt Poola trooni. Alguses ei tunnustatud Lajost Poola kuningana ja aadelkond protestis. Isegi leskkuninganna Elisabeth oli ohus ja tema kaaskond hukati tema Poola-visiidi ajal, kuna teda ei peetud rahva poolt poolakaks. Kuid aadliga kokku leppides sai Lajos ka Poola kuningaks Ludwik I Wielki (Ludwik Węgierski) nime all.

Aastatel 1372 ja 1377 sõdis Lajos Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga.

Järglased muuda

Lajose dünastia ei jäänud püsima, sest tal polnud meessoost järeltulijaid. Poola ja Ungari troonid pärisid ta tütred Jadwiga ja Maria. Tagamaks oma tütre Jadwiga valimist Poola valitsejaks, andis ta maksusoodustusi Poola šlahtale (1374. aasta Kosice eesõigused).

Tütar Jadwiga, Poola kuninganna (1384–1399) abiellus Leedu suurvürsti Jogailaga, kes võttis vastu katoliikluse ja kuulutati Poola kuningaks (1386–1434) Władysław II Jagiełłona.

Tütar Maria, Ungari kuninganna (1382–1395), oli abielus Saksa-Rooma keiser Sigismundiga, kuid nende abielu jäi lastetuks.

Eelnev Károly I	Ungari kuningas 1342–1382	Järgnev Maria
Eelnev Kazimierz III	Poola kuningas 1370–1382	Järgnev Jadwiga