Linik (riietus)

Linik, ka pealina, on pikk käterätitaoline linane rätik, mis oli põline abielunaiste pea- ja õlakate Ida-Euroopa rahvastel[1][2].

EestiRedigeeri

Eestis oli kasutusel peamiselt maa idaosas, kust ta kadus 19. sajandi keskpaiku. Setud kandsid seda veel ka 20. sajandil. Linik oli 30 kuni 60 cm laiune ning kuni 3 meetri pikkune, ta seoti kukla tagant kokku nii, et liniku otsad jäid selja peale ühepikkuselt rippuma. Linikule andis vormi selle all paiknev vahr, Setumaal lisati linikule veel peavöö. Linikulaadset peakatet kanti 19. sajandil ka saartel - Hiiumaal nimetati seda nuutislina ehk seplilina, Muhus ja Sõrves pruudilina[2].

Liniku otsi kaunistati mitmel viisil: tikandiga, piludega, pitsiga, narmastega või ka punaste sissekootud põikjoontega[1].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 103
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 144

VälislingidRedigeeri