Lindora kääbaskalmistud
Lindora kääbaskalmistud asuvad Võrumaal Võru vallas Võru–Petseri ürgoru lõunanõlval Lindora ja Tabina vahel.[1]
Lindora kääbaskalmistuid on kaks: vanem idapoolne, mis pärineb I aastatuhande hilisemast poolest, ning uuem läänepoolne, mis pärineb 11. sajandi hilisemast ja 12. sajandi varasemast poolest.[1]
Vanemas kalmistus on 21 piklikku ja ümarat kääbast. Neist kaevati 1951 Harri Moora ja 1959–61 Marta Schmiedehelmi juhtimisel läbi 6 pikk-kääbast ja 2 ümarkääbast. Kääpais olid põletusmatused. Nende juurest leiti helmeid, pronksist pannal, pintsett, tuluskivi, vikat ja suur savist urn.[1]
Uuemas kalmistus on 16 laibamatusega kääbast. 1977–78 kaevati need Silvia Laulu juhtimisel kõik läbi. Kääpad jagunesid mehe- ja naisehaudadeks. Mehehaudadest saadi kirves, tuleraud, nuge ja pandlaid. Naisehaudadest leiti potikedral valmistatud savist nõu ning mitmesuguseid klaasist ja pronksist ehteid.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 295