Lilian Härm

eesti kunstnik

Lilian Härm (sündinud 18. septembril 1927 Tallinnas) on eesti kunstnik.

Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžit ja Jakob Westholmi gümnaasiumis ning lõpetas 1950. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal.

Ta on töötanud Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas ja ETKVL-i Kaubandusliku Reklaami Valitsuses tarbegraafikuna ning hiljem vabakutselisena (pakendite kujundaja ja plakatite joonistajana).

Tarbekunstist tähtsam koht on tema loomingus aga raamatugraafikal – kujundustel ja illustratsioonidel.

LoomingRedigeeri

Illustreeritud lasteraamatudRedigeeri

Lilian Härmi lasteraamatute illustratsioonidega on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Ta on illustreerinud üle 30 lasteraamatu, mh:

  • Eno Raud "Mõru kook" (1959),
  • J. Oro "Muna" (1975, 1983 ja 2015),
  • "Prantsuse muinasjutte" (1976),
  • "Eesti muinasjutte" (1979),
  • "Ungari muinasjutte" (1985),
  • "Rootsi muinasjutte" (1987),
  • Charles Perrault "Muinasjutud" (1979),
  • Wilhelm Hauff "Kääbus Nina. Väike Mukk" (1984).

MaalikunstRedigeeri

Maalikunstnikuna on tal valminud ligi 3000 teost, millest suur osa kujutab kasse. Samas on tema ampluaa olnud maastikud ja linnavaated ning vähemal määral natüürmordid.

LuuleRedigeeri

Luuletajana eelistab ta kirjutada haikusid.[1]

  • "Naeratus varjude varjus" (2019)

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli teatrikunstnik Albert Vahtramäe.

Lilian Härm oli abielus tarbegraafik Endel Härmiga. Neil on kaks poega. 1974. aastal kolis pere Viljandisse.

ViitedRedigeeri

  1. Tiina Sarv. Lilian Härm: maalimine paneb unustama valu. Postimees, 17. mai 2019

VälislingidRedigeeri