Lembit Pung

Eesti füüsik

Lembit Pung (17. veebruar 1935 Viljandi21. oktoober 2020) oli eesti füüsik.[1]

Elulugu muuda

Lembit Pung oli muusiku poeg ja Maaja Paavo abikaasa.[1]

Lõpetas 1954 Viljandi 2. Keskkooli, 1959 TÜ füüsika osakonna, 1962 aspirantuuri, füüsika-matemaatikakandidaat (1967, TÜ), väitekiri "Исследование автолокализованных дырок и дырочных процессов в ионных кристаллах по неизотермичeской релаксации ЭПР", füüsika-matemaatika-doktor (1979, Eesti NSV TA Füüsika Instituut (FI)), väitekiri "Исследование автолокализации и движения дырок в ионных кристаллах методом термоактивационной радиоспектроскопии". Oli 1962–1967 TÜ eksperimentaalfüüsika kateedri assistent, 1967–1971 vanemõpetaja, 1971–1974 dotsent, 1974–1976 vanemteadur, 1976–1980 dotsent, 1980–1987 professor, 1987–1993 kateedri juhataja, professor, 1993–1995 ja 1998-2000 eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja, rakendusfüüsika professor, 1989–92 ka füüsika-keemia-teaduskonna teadusprodekaan ning 1987–93 elektroluminestsentsi ja pooljuhtide labori teaduslik juhendaja, 2000– emeriitprofessor. Õpetanud raadioelektroonikat, spektroskoopiat, impulsstehnikat ja magnetresonantsmeetodite kasutamist, radioaktiivsuse mõõtmise meetodeid; koostanud õppevahendeid.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkonnad: tahkisefüüsika ja elektronide paramagneetiline resonants tahkistes, elektron- ja auktsentrite struktuur ioonsetes kristallides ja mitterelakseerunud aukude liikuvus madalatel temperatuuridel autolokaliseerumiseni, autolokaliseerunud augud erineva struktuuriga kristallides; laia keelutsooniga dielektriliste ja optiliste materjalide süntees ja nende füüsikalised omadused. Tahke keha elektronparamagneetilise resonantsi uurimismeetodi kasutuselevõtjaid ja (koos Ülo Haldrega) eksperimentaalfüüsika kateedri juurde vastava labori loojaid (1962–1965). Eesti Füüsika Seltsi liige. ENSV riiklik teaduspreemia (1987). Üle 100 teadustrükise.[1]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Teoseid muuda

  • Tuumakiirguste mõõtmine (kaasautor T. Soovik). Tartu, 1966
  • Mitterelakseerunud ja autolokaliseerunud aukude dünaamika leelishalogeniidkristallides. // FI uurimused 50 (1979)
  • Peculiarities of interstitials in a simple cubic CsCl crystal (kaasautor). // Radiation Effects and Defects in Solid 136 (1995) 1– 4
  • V' centres and cation vacancies in neutron-irradiated CaS (kaasautor). // Solid State Communication 113, 1 (2000) 3
  • Tuumafüüsika eksperimentaalsed meetodid. Tartu, 1997
  • Optical characterization of HfO2 thin films grown by atomic layer deposition (kaasautor). //Thin Solid Films 466 (2004), 1–2.

Kirjandus muuda

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 88
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 278; II, 136
  • EE 14, 383
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 296.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.