Ava peamenüü

Lastehalvatus ehk poliomüeliit[1] on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Oma klassikalises vormis väljendub lastehalvatus seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihaste halvatusena.

Pikka aega oli lastehalvatus kardetumaid vastsündinute ja väikelaste nakkushaigusi. Tänapäeval esineb lastehalvatust ka üle 15 aasta vanustel noorukitel.[2]

Poliomüeliidi all võidakse silmas pidada ka eksperimentaalset poliomüeliiti katseloomadel.

PeiteaegRedigeeri

Peiteaeg on varieeruv ja võib olla 5–35 päeva, keskmiselt 7–14 päeva.

SümptomidRedigeeri

Umbes 90% nakkusjuhtudel sümptomid ei avaldu.[3]

Kergematel juhtudel kulgeb haigus palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga.[4]

TüsistusedRedigeeri

Umbes 1% juhtudest siseneb viirus kesknärvisüsteemi, mis võib lõppeda lihastoonuse vähenemise ja halvatusega. Halvatus võib olla erinevat tüüpi sõltuvalt kahjustatud närvidest. Kõige sagedasem on ühepoolne, eriti jalgu haarav halvatus. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.

Esinemine ja hädaolukordRedigeeri

2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis. Eestis ei ole alates 1962. aastast lastehalvatust esinenud.[4] 1958. aasta ägeda epideemia ajal oli Eesti esimene piirkond Nõukogude Liidus ja maailmas, kus rakendati kogu elanikkonna vaktsineerimist poliomüeliidi vastu.

Mais 2014 kuulutas WHO seoses metsiku polioviiruse rahvusvahelise levikuga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.

AjaluguRedigeeri

Esimest korda kirjeldas lastehalvatust eraldi haigusena Jakob Heine 1840. aastal. Polioviiruse avastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper.[5][6]

20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest. 1950. aastatel välja töötatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada.

Professor Ernst Raudam (Eestist) oli tegelikult see, kes leiutas lastehalvatuse vaktsiini. Aga pärast Raudami surma võttis tema koostööpartner kogu au endale.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 596:2004.
  2. "Professional Guide to Diseases",Lippincott Williams&Wilkins, 9. trükk, 2008, lk 1000 , ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.09.2014) (inglise keeles)
  3. Ryan KJ, Ray CG (eds.) (2004). "Enteroviruses". Sherris Medical Microbiology (4th ed.). McGraw Hill. pp. 535–7. ISBN 0-8385-8529-9
  4. 4,0 4,1 Lastehalvatus ehk poliomüeliit Vaktsiin.ee
  5. Paul JR (1971). A History of Poliomyelitis. Yale studies in the history of science and medicine. New Haven, Conn: Yale University Press. pp. 16–18. ISBN 0-300-01324-8.
  6. Nidia H De Jesus,Epidemics to eradication: the modern history of poliomyelitis, Virology Journal 2007, 4:70 doi:10.1186/1743-422X-4-70, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri